SÕNAMOODUSTUS
NIMISÕNAMOODUSTUS
Liitnimisõnad
SM29
Nimisõna + nimisõna
Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise
liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest.
1. Nimetavas käändes on:
- sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt
olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom,
ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur.
Erandid on rahvapärased sarvesai, karvamüts;
- sõnad, mis näitavad, kes või mis põhisõnaga väljendatu on, nt tütarlaps,
meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik;
Märkus. Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui
see esineb tähenduses 'viimane', nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui
aga lõpp esineb tähenduses 'lõpu puhul esinev', on ta omastavas käändes,
nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu.
- sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe,
õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi,
kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles ahjuküte, elektrikeevitaja,
telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside;
- us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui
neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija,
kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud.
s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud,
nt tarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm 'korravalvur,
politseinik vms'. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e)väljak,
tärklis(e)tööstus, rõskus(e)laik, seadus(e)rikkuja;
- osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt
aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid.
2. Omastavas käändes on:
- kuuluvusseosele osutavad sõnad, nt vankriratas, aknaklaas, vennanaine, piibusuits;
- otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud, veoauto, lokirullid;
- mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili.
3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatu ainet või materjali, siis
võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte
on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks
keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes,
kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk-karp, sametkleit, teivasaed.
Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab
täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat,
nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu, metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor,
veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel,
nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses
esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus,
sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus
oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles paepõrand, pilpakatus,
rooplaat, ehituse terminoloogias paaspõrand, pilbaskatus, roogplaat.
Märkus. Omastavalise liitumise korral võib täiendsõna olla mõnel juhul
mitmuse omastavas, nt lasteaed, lastearst, lastekoor, naistejuuksur, naistekütt,
naisterahvas, meestekingad, meesterahvas, käterätik, keeltekool, võõrastemaja,
noorteõhtu, vanadekodu. Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine
ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos.
4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel:
- ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s-tüvelisteks,
nt õpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine.
Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend,-jalg, -loomus, -mõistus.
ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab
tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt,
inimesetapja, ent siiski inimjaht, inimsööja, inimvihkaja.
Märkus. mine-teonime (lühikuju) asemel on soovitav kasutada veelgi lühemaid
us-, e-, u-liitelisi tegevussõnu, nt austusavaldus, kinkeleping, jooksuaeg.
- kolmesilbilised gas- ~ kas-lõpulised sõnad, nt kasukvest, maasikmari, sipelghape, kuningriik.
|