SÕNAMOODUSTUSNIMISÕNAMOODUSTUSNimisõnaliitedSM26EesliitedEesti nimisõnadel on ainult üks päris eesliide -- eba-, nt ebaõnn. Teised sageli esinevad üldise tähendusega eesosad, nt üli-, ala-, era- jt (vt SM31) on parimal juhul vaid pooleesliited ehk prefiksoidid, s.o muutumatud sõnad, mis võivad käituda eesliite taoliselt. Nende hulka kuulub ka eba-eesliitele tähenduslikult lähedane mitte-, nt mittesuitsetaja, kuna see võib esineda ka omaette sõnana, nt Ta ei sõitnud mitte Tallinna, vaid Tartusse.Eesliide eba- esineb nimisõnaliitena tähenduses 'mitte päris, väär, näiline', olles produktiivne eelkõige oskussõnavaras, nt ebaliiges 'murdunud luu puuduliku paranemise korral tekkiv liigesetaoline moodustis', ebahalvatus, ebatsuuga, ebajasmiin, ebapärlikarp, ebakujutis, ebafookus. Üldkeele näiteid: ebajumal, ebausk, ebateadus, ebakõla, ebaõnn, ebaedu, ebakoht ('puudus'). Omadusnimedega seoses esineb eba- küll puhteitavas tähenduses, nt ebaausus, ebainimlikkus, ebakonkreetsus. Kuid selliseid moodustisi on õigem käsitleda eitavate omadussõnade us-tuletistena, nt aus > ebaaus > ebaausus (vt SM36). Puhteitav tähendus on nimisõnade korral pooleesliitel mitte-, nt mittetegemine, mittepüsimine, mittetöötaja, mittevenelane, mittetõukoer, mittemetall. |