SÕNAMOODUSTUSNIMISÕNAMOODUSTUSNimisõnaliitedSM24Vähendusliited-ke(ne) lisab tuletusalusele nimisõnale vähendava ehk deminutiivse tähendusvarjundi, nt vend > venna/ke(ne), sõbrake, lollike, linnuke, majake. Vähendusega kaasneb enamasti hellitlev varjund. Vahel võib see olla ka halvustav, nt värvitud daamike, või tühisust toonitav, nt Tal on seni ilmunud vaid paar raamatukest.-ke(ne) liitub harilikult omastava tüvele, nt sõber : sõbra > sõbrake. Liitele võib eelneda tüvevokaali asemel teine vähendusliide -u, nt laevuke, lapsuke, naisuke, pojuke, tuluke, või vokaal -i, mis samuti osutab vähesusele, nt vennike, mehike. ke(ne)-nimisõnade tuletusaluseks võib üksikjuhtudel olla ka omadussõna, nt vanake, kallike. Tekkelt on sellised nimisõnad aga ke(ne)-omadussõnade (vt SM34) nimisõnastumise tulemus. -u on ke(ne)-liitega võrreldes afektiivsem (tugevama hellitleva varjundiga) ja seetõttu neutraalstiilis vähem kasutatav. Esineb omaette vaid üksikutes sõnades, nt ratsu, poisu, poju, kiisu, kutsu, tavalisem koos ke(ne)-liitega. Levinud liide lastekeeles, nt nuku, punnu, kätu, pissu, Märt > Märdu, Teet > Teedu. |