SÕNAMOODUSTUS

NIMISÕNAMOODUSTUS

Nimisõnaliited

SM23

Kogu või ala väljendavad liited

-kond tuletab peamiselt nimisõnadest, harva muude sõnaliikide sõnadest nimisõnu, mis väljendavad:
  1. kogu
    • tuletusalusega nimetatud isikute kogu, nt (N) kirjanik > kirjanik/kond, kodanikkond, haritlaskond, meeskond, naiskond;
    • isikute kogu tuletusalusega märgitud tunnuse kaudu, nt (N) õu > õu/kond, perekond, seltskond, sõpruskond; (V) saat/ma > saatkond, võistkond; (Adj) ühine > ühiskond, erakond; (muutumatu sõna) kaaskond, lähikond;
    • tuletusalusega nimetatud asjade või nähtuste kogu (pms oskuskeeles), nt (N) keelkond, lihaskond, hammaskond;
    • asjade või nähtuste kogu tuletusalusega märgitud tunnuse kaudu (pms oskuskeeles), nt (N) pesa > pesa/kond; (V) käändu/ma > käänd/kond, pöördkond, muutkond;
  2. piirkonda, nt (N) ring > ring/kond, paikkond, maakond, võimkond, jõgikond, valdkond, õhkkond.

Arvsõnadele liitudes väljendab -kond ligikaudsust, nt kümme > kümme/kond 'umbes kümme', sadakond, tuhatkond.

Nimisõnalise tuletusaluse korral liitub -kond nimetava tüvele, ne-, line-, lane-liiteliste sõnade puhul liitub -kond s-tüvele, nt naine : naise > nais/kond, haritlane : haritlase > haritlas/kond, tööline : töölise > töölis/kond, õpilane : õpilase > õpilas/kond. Erand: inimene : inimese > inim/kond. -s lisandub ka ja-liitelisele alustüvele, nt kuulaja > kuulajas/kond, õpetajaskond, teenijaskond. Selle rühma eeskujul on erandlikult tuletatud ka liikmeskond ja jaoskond. Verbide puhul liitub -kond konsonanttüvele, nt võistkond, pöördkond.

kond-liide on kujunenud iseseisvast sõnast ja tal on mõningaid sõna omadusi veel praegugi. Rindtarindis võib korduva kond-liite ära jätta, justnagu oleks ta liitsõna põhisõna, nt mees- ja naiskonnad. Õigekirjutuse poolest aga ei erine kond-liide muudest liidetest. Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v. a juhul, kui tüvi lõpeb sama konsonandiga, millega liide algab, vrd lipkond ja salkkond (vt O15).


-stik tuletab nimisõnadest nimisõnu, mis väljendavad:
  1. asjade või nähtuste kogu, nt sõna > sõna/stik, soonestik, reeglistik, tähestik, andmestik;
  2. loodusobjektide rühma või ala, nt järv > järve/stik, mäestik, põõsastik, kärestik, kitsustik.

-stik liitub omastava tüvele, nt juhtme/stik, ning mitmesilbilisele s-lõpulisele nimetava tüvele (kusjuures tüve -s ja liite -s kattuvad) (hammastik). Kahesilbilisest kolmandavältelisest us-lõpulisest alustüvest lähtuvate tuletiste välde kõigub (III või II), nt kõrgus (III) > kõrgustik (III või II), kitsustik, sündmustik, seadustik, määrustik. Kõigi muude tüvede välde säilib, sh mõte-tüüpi sõnade puhul: aine : aine (III) > ainestik (III), kombestik, luitestik.


-(i)stu tuletab nimisõnu, mis väljendavad kogu või ala, nt ühistu, kaubastu, kalmistu, linnastu 'suurlinn koos ees- ja tütarlinnadega', rõivistu 'riidehoid; riietusruum', haljastu 'haljasala', kinnistu. Paljud tuletised on oskussõnad, mis erinevad samatüvelistest stik- ja/või kond-tuletistest mingi tähendusvarjundi poolest. Vrd
ilmastik
'ilmad lühema aja vältel'
ilmastu
'kliima'
järvestik
'järvede rühm'
järvistu
'omavahel seotud järvede rühm'
teatmestik
'raamatu teatmeosa vm teatmekogum'
teatmestu
'raamatukogu vm asutuse teatmeallikate kogu'
puiestik
puistu
'tunnustelt ühtlane metsaala'


-la tuletab nimisõnu, mis märgivad peamiselt:
  1. ehitisi, nt haigla, vangla, söökla, juuksla, kanala, võimla, suvila, parkla, tankla;
  2. maa-ala, nt rohtla, tagala, põhjala.


-mu: elamu, eramu, valamu, koelmu, songermu, tõngermu.


-mik tuletab nimisõnu, mis väljendavad:
  1. kehapiirkonda, nt otsmik, rindmik, istmik;
  2. muid kohti, nt katmik, raiesmik, hargmik, vahemik, tühimik (= tühik), tühemik (= tühe);
  3. kogu, nt kogumik, valimik, lugemik, vestmik, referaatmik;
  4. muid tähendusi, nt pääsmik, pistmik, habemik, kõrtsmik, asemik.


-ndik tuletab nimisõnu, mis väljendavad:
  1. kohta või ala, nt järsandik, seljandik, lagendik, kõrgendik, tasandik, hõrendik, noorendik, tarandik, lõhandik, istandik;
  2. harva isikut, nt kasvandik, argikeele kolmandik 'kolmanda klassi õpilane', kuuendik jne.