SÕNAMOODUSTUSSissejuhatusSM2Eesti keele põhilised sõnamoodustusviisid on:
Tuletusaluseks ning liitsõna moodustusaluseks võivad olla liht- ehk juursõnad, nagu pida/ma > pid/ur, vana + isa > vana/isa. Selleks võib olla ka teine tuletis või liitsõna, seega moodustus võib olla korduv, nt [sõber + lik > sõbralik] + us > sõbralikkus; [raud + tee > raudtee] + lane > raudteelane; [raud + tee > raudtee] + [töö + line > tööline] > raudteetööline. Moodustist peetakse tuletiseks või liitsõnaks viimase moodustusastme järgi, st tema vahetute moodustajate järgi. Nt raudteelane ei ole liitsõna, vaid tuletis, mille tuletusaluseks on liitsõna. Mõnda sõna võib siiski pidada niihästi tuletiseks kui ka liitsõnaks, sest esineb kombineeritud sõnamoodustust, kus tuletus ja liitmine toimuvad üheaegselt, nt sirge + selg + -line > sirgeseljaline (mitte: [sirge + selg > sirgeselg] + line > sirgeseljaline või [sirge] + [selg + line > seljaline] > sirgeseljaline. Märkus. Mõnikord nimetatakse liitsõnadeks kõiki sõnu, mille mingi (mitte tingimata viimane) moodustusaste on liitmine. Niisuguse käsitluse kohaselt on liitsõna ka raudteelane. Käesoleva raamatu ortograafiaosaski on moodustusastmete järjekord arvestamata jäetud. |