SÕNAMOODUSTUSVERBIMOODUSTUSVerbiliitedSM15Frekventatiiviliitedle-elementi sisaldavad liited -le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle- (-skele-) tuletavad frekventatiive, mis märgivad harilikult korrapäratult korduvat tegevust. Korduvusega kaasneb sageli vähehaavalisus. -skle-(-skele-) puhul on see koguni põhitähendus. Tuletusaluseks on verb, nt vehki/ma > vehk/le/ma, tunglema, karglema, ekslema, huiklema, kaeblema, vallatlema, lamask(e)lema, naudisk(e)lema, käänd- või määrsõna, nt (N) ring/le/ma, (Adj) igav/le/ma, (Adv) võistu > võist/le/ma.1. -le- liitub ühesilbilisele kolmandavältelisele konsonanttüvele, nt lenda/ma > lend/le/ma, laisklema, vintsklema, ja kahesilbilisele esmavältelisele vokaaltüvele, nt mõnu > mõnu/le/ma, ebalema. Erandid: käsi > kät/le/ma; igav/le/ma. Esmavältelistes verbitüvedes on vokaal liite ees asendunud e-ga, nt süga/ma > süge/le/ma. Ülejäänud le-elementi sisaldavad liited on ebaproduktiivsed: 2. -dle- liitub ühesilbilisele pika vokaaliga lõppevale nimisõnatüvele, nt suu > suu/dle/ma, maadlema. Erand: juur/dle/ma. 3. -tle- (-tele-) on enamasti liitsufiks, mis moodustub -le- liitumisel ta-liitelistele verbidele, nt nalja/ta/ma > nalja/t/le/ma ~ nalja/te/le/ma, kuid võib esineda ka iseseisva liitena, nt küsi/ma > küsi/tle/ma ~ küsi/tele/ma. tele-rööbikut kasutatakse harvemini. See on võimalik vaid kolmesilbilise tüvega tle-verbide puhul, nt õnnitlema ~ õnnitelema, kujutlema ~ kujutelema, kuid ainult vaatlema. Ka on tele-variant stiililt markeeritud, nt Aeg möödus naljatelles ja vallatelles. 4. -skle- (-skele-) liitub esma- või teisevältelisele kahesilbilisele vokaaltüvele, nt lama/skle/ma, olesklema, mõtisklema. Erand: tege/ma : tee/n > tee/skle/ma. Kolmesilbilise tüvega skle-verbidel on skele-paralleel, nt mõtisklema ~ mõtiskelema, meelisklema ~ meeliskelema. |