SÕNAMOODUSTUS

VERBIMOODUSTUS

Verbiliited

SM12

Translatiiviliited

-ne- tuletab peamiselt seisundimuutust väljendavaid sihituid verbe ehk translatiive, eriti omadussõnadest, nt noor > noore/ne/ma, kuid ka muud liiki sõnadest, nt (N) kivi > kivi/ne/ma, (Adv) palju > palju/ne/ma, (V) hävi/ma > hävi/ne/ma. Seisundimuutus on harilikult järkjärguline. Osa nimi- või määrsõnadest lähtuvaid ne-tuletisi väljendab seisundis olekut, nt häbe/ne/ma, jagunema, janunema, põhinema; koos/ne/ma, eelnema, kaasnema.

Seisundimuutust väljendavates ne-tuletistes (päris translatiivides) liitub -ne- ainult kahesilbilisele nõrgaastmelisele, astmevahelduseta sõnades esmavältelisele vokaaltüvele, v.a v-liitelised adjektiivid, nt killunema, halvenema, kivinema, vähenema, selginema, ligunema, kuid elav > elav/ne/ma, teravnema. Omadussõnade puhul on tuletustüveks harilikult keskvõrde tüvi, mis vajaduse korral nõrgeneb, nt paks : paksu : pakse/m > pakse/ne/ma, haige : haige/m (III v) > haige/ne/ma (II v). Erandid: a) vana : vane/m > vana/ne/ma, kitsas : kitsa/m > kitse/ne/ma, ahas : ahta/m > ahe/ne/ma; b) da-adjektiivid: pime : pimeda/m > pime/ne/ma.

Seisundis olekut väljendavates ne-tuletistes liitub -ne- kas kahesilbilisele esmavältelisele vokaaltüvele, nt tugi/ne/ma, janunema, või ühesilbilisele kolmandavältelisele konsonanttüvele, nt võlg/ne/ma.

-ne- on tähenduselt lähedane refleksiiviliitele -u-, sest subjekti seisundi muutus on enesekohasuse liike ja paljud u-tuletised on alussõna tähendusest tulenevalt samuti translatiivse sisuga. Kuid omadussõnadest tuletatud ne-tuletised väljendavad pikaldast muutust, u-tuletised lihtsalt muutust, vrd leigenema -- leiguma, mustenema -- mustuma, kehvenema -- kehvuma. Muud tüüpi alussõnade puhul oleneb liite valik eelkõige alussõna ehitusest või juhusest.