SÕNAMOODUSTUSVERBIMOODUSTUSVerbiliitedSM11Refleksiiviliitedu-elementi sisaldavad liited -u- ja -bu-, samuti liide -bi- tuletavad enesekohaseid verbe ehk refleksiive. Need on verbid, mis väljendavad subjekti enesega toimuvat tegevust. Liide ise ei määra tegevuse laadi täpsemalt, see oleneb alussõna tähendusest ja kontekstist. Verb võib väljendada subjekti aktiivset tegevust, mis on otseselt või kaudselt suunatud subjektile endale, nt Ta riietub = Ta riietab ennast. Sageli nimetataksegi refleksiivideks ainult sellist enesekohast tegevust väljendavaid verbe. Aktiivseid refleksiive on eesti keeles suhteliselt vähe, nt hoiduma, viskuma, naituma, toituma, kaevuma, pühenduma, tõmbuma.Enamikul juhtudel avaldub enesekohasus pigem automatiivsusena -- verb märgib protsessi (peamiselt seisundimuutust), mis toimub subjektiga justnagu iseenesest (automaatselt), nt ärrituma, huvituma, aeglustuma, seiskuma, teostuma, orbuma, ähmastuma, kivistuma. Mõnikord nimetataksegi selliseid verbe automatiivideks, kuid eesti keeleõpetuses on tavaks neidki käsitleda refeksiividena. Iseenesest toimuval protsessil on põhjustaja (Rong peatus hädapiduri tõmbest), kuid ei saa olla tegijat (*Rong peatus kellegi poolt). Seetõttu ei saa automatiive tuletada neist verbidest, mille subjektiks võib olla ainult tegija. Nt Politsei arreteeris kurjategija -- *Politsei käsk arreteeris kurjategija -- *Kurjategija arreteerus. Selles mõttes on valesti moodustatud verbid nt manustuma, laasuma, nuumuma, represseeruma. NB! Refleksiivide hulka kuuluvad ka deserteeruma, doktoreeruma, migreeruma, emigreeruma, immigreeruma, remigreeruma, finišeeruma, resulteeruma, mis senistes õigekeelsusallikais on olnud i-lised (deserteerima jne). 1. -du- liitub ühesilbilisele tüvele, mille lõpus on pikale vokaalile või diftongile järgnev l, n, r, nt keel/du/ma, veen/du/ma, piir/du/ma; pool/du/ma, pain/du/ma, juur/du/ma. 2. -bu-, -bi- liituvad ühesilbilistele pika vokaali või diftongiga lõppevatele tüvedele. Eesvokaalsetele tüvedele liitub -bi-, nt vii/bi/ma, käibima, sööbima, ööbima, müübima (erand: hääbuma), tagavokaalsetele -bu-, nt maa/bu/ma, joobuma, loobuma. 3. -u- liitub muudele ühesilbilistele tüvedele, nt kaeva/ma > kaev/u/ma, tõmbuma, sõlmuma, sirguma, samuti kausatiiviliidetele, nt lüli/ta/ma > lüli/tu/ma, auru/sta/ma > auru/stu/ma, ete/nda/ma > ete/ndu/ma, koha/lda/ma > koha/ldu/ma, ning võõrtüvelistele eeri-verbidele, nt bürokratiseerima > bürokratiseeruma, automatiseeruma, varieeruma. Kõik refleksiivid on astmevahelduseta. NB! Enesekohaseid juurverbe säilima, ühtima, pleekima (kus tüvehäälik i pärineb samast refleksiiviliitest, mis praegune refleksiiviliide -u-), samuti verbi kostma ei ole õige muuta u-liitelisteks: *säiluma, *ühtuma, *pleekuma, *kostuma. Enesekohane on verb põrkama (nt Pall põrkas vastu seina), millele vastandub frekventatiiv põrkuma (nt Aatomid põrkuvad üksteise vastu). |