SÕNAMOODUSTUS
Sissejuhatus
SM1
Sõnamoodustus grammatika osana kirjeldab sõnade (täpsemalt: tunnusteta
sõnatüvede) morfeemkoostist. Kirjeldusviis on protsessuaalne -- sõna ehitust
kirjeldatakse sõna ehitamise (moodustamise) kaudu. Niisugune kirjelduslik
ehk grammatiline sõnamoodustus on alati lihtsamalt keerulisemale ega ütle
midagi selle kohta, kuidas iga sõna tegelikult saadud on. Väga sageli langevad
küll grammatiline sõnamoodustus ja sõna tegelik (ajas jälgitav) moodustus
ehk saamislugu suunalt kokku. Nt pole põhjust kahelda, et sõna vennalik
on niihästi kirjeldatav sõna vend kaudu kui ka saadud sõnast vend. Kuid
see pole sugugi alati nii. Nt oskussõna kuumsuitsutamine on küll nagu iga
teinegi teonimi grammatiliselt kirjeldatav verbi kuumsuitsutama kaudu,
kuid tema tegeliku moodustuse suund on vastupidine. Sellist moodustust
on saamisviisina nimetatud tagasituletuseks. On ka sõnu, mis pole üldse
saadud morfeemide lisamise või äravõtmise teel. Sõnu on laenatud (nt maaler
on saksa laen, st võetud saksa keelest tervikuna üle, mitte eesti oma vahenditega
tuletatud), neid on saadud häälikuid vabalt kombineerides (veenma, raal
jpt) ja mitmel muul viisil. Sõnade saamist kirjeldab leksikoloogia -- konkreetsete
sõnade saamislugu ajalooline leksikoloogia, saamisviise kui sõnade saamise
tehnikat aga sünkrooniline leksikoloogia.
|