SÕNAMOODUSTUS

Sissejuhatus

SM1

Sõnamoodustus grammatika osana kirjeldab sõnade (täpsemalt: tunnusteta sõnatüvede) morfeemkoostist. Kirjeldusviis on protsessuaalne -- sõna ehitust kirjeldatakse sõna ehitamise (moodustamise) kaudu. Niisugune kirjelduslik ehk grammatiline sõnamoodustus on alati lihtsamalt keerulisemale ega ütle midagi selle kohta, kuidas iga sõna tegelikult saadud on. Väga sageli langevad küll grammatiline sõnamoodustus ja sõna tegelik (ajas jälgitav) moodustus ehk saamislugu suunalt kokku. Nt pole põhjust kahelda, et sõna vennalik on niihästi kirjeldatav sõna vend kaudu kui ka saadud sõnast vend. Kuid see pole sugugi alati nii. Nt oskussõna kuumsuitsutamine on küll nagu iga teinegi teonimi grammatiliselt kirjeldatav verbi kuumsuitsutama kaudu, kuid tema tegeliku moodustuse suund on vastupidine. Sellist moodustust on saamisviisina nimetatud tagasituletuseks. On ka sõnu, mis pole üldse saadud morfeemide lisamise või äravõtmise teel. Sõnu on laenatud (nt maaler on saksa laen, st võetud saksa keelest tervikuna üle, mitte eesti oma vahenditega tuletatud), neid on saadud häälikuid vabalt kombineerides (veenma, raal jpt) ja mitmel muul viisil. Sõnade saamist kirjeldab leksikoloogia -- konkreetsete sõnade saamislugu ajalooline leksikoloogia, saamisviise kui sõnade saamise tehnikat aga sünkrooniline leksikoloogia.