Saateks | |
SISSEJUHATUS | |
SJ 1 | Eesti keele päritolust |
SJ 2 | Kirjakeel ja murded |
SJ 3 | ...territoriaalsed murded |
SJ 4 | ...kirjakeel |
Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost | |
SJ 5 | 1. Esimesed kirjalikud allikad ja ... |
SJ 6 | 2. XIX sajandi estofiilide tegevus |
SJ 7 | 3. ... rahvusliku liikumise ajal |
SJ 8 | 4. ... XX saj esimesel poolel |
SJ 9 | 5. ... pärast II maailmasõda |
SJ 10 | Keele tasandid |
SJ 11 | Keeleteaduse harud |
SJ 12 | Keele avaldumisvormid |
ORTOGRAAFIA | |
O 1 | Kiri ja tähestik |
O 2 | Kirjaviis |
O 3 | Ortograafia mõiste |
O 4 | Ortograafia põhimõtted |
HÄÄLIKUD JA FONEEMID | |
O 5 | Häälikud |
O 6 | Foneemid |
O 7 | Silbitamine ja poolitamine |
O 8 | Rõhk |
O 9 | Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde |
O 10 | Kuidas määrata sõnaväldet |
TÄHEORTOGRAAFIA | |
O 11 | b, d, g, p, t, k |
O 12 | h |
O 13 | i ja j |
O 14 | Häälikute pikkuse märkimine |
O 15 | Häälikuühendid |
O 16 | Võõrsõnade kirjutamine |
h | |
f, š | |
O 17 | Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel |
O 18 | Võõrnimede kirjutamine |
O 19 | Tsitaatsõnade kirjutamine |
O 20 | Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine |
O 21 | Võõrnimetuletiste kirjutamine |
O 22 | Vene-ladina transliteratsioon |
O 23 | Vene-eesti transkriptsioon |
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA | |
O 25 | 1. Kohad, ehitised |
O 26 | 2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused |
O 27 | 3. Riigid, osariigid |
O 28 | 4. Isikud, olendid |
O 29 | 5. Perioodikaväljaanded |
O 30 | 6. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid |
O 31 | 7. Ajaloosündmused |
O 32 | 8. Autasud |
O 33 | 9. Üritused |
O 34 | 10. Taimesordid |
O 35 | 11. Kaubad |
O 36 | 12. Sõidukid |
O 37 | Nimed ei ole .. |
Kokkuvõte | |
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE | |
O 38 | Põhimõtted |
O 39 | Nimisõna + nimisõna |
O 40 | Omadus-, arv-, ase- või määrsõna + nimisõna |
O 41 | Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine |
O 42 | Käänd- või määrsõna + omadussõna |
O 43 | Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
O 44 | Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
O 45 | Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine |
LÜHENDAMINE | |
O 47 | Lühendusviisid |
O 48 | Punkt ja sidekriips lühendeis |
O 49 | Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine |
Lühendite lugemine | |
Lühendite käänamine | |
Lühenditest tuletamine | |
Eesti lühendamine | |
Ladinakeelsed lühendid | |
Tähtsümbolid | |
Isikunimede lühendamine | |
O 50 | Üldkasutatavaid lühendeid |
NUMBRITE KIRJUTAMINE | |
O 51 | Kas numbrite või sõnadega? |
Sõnavahe jätmine | |
Numbrite rühmitamine arvus | |
Arvude paigutamine tekstis | |
O 52 | Põhi- ja järgarvude kirjutamine |
O 53 | Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul |
Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul | |
Numbrid koos ne- ja line-omadussõnaga | |
O 54 | Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine |
O 55 | Jaotiste nummerdamine |
KIRJAVAHEMÄRKIDE KOKKUVÕTE | |
O 56 | Punkt |
O 57 | Koma |
O 58 | Koolon |
O 59 | Semikoolon |
O 60 | Sidekriips |
O 61 | Mõttekriips |
O 62 | Küsimärk |
O 63 | Hüüumärk |
O 64 | Jutumärgid |
O 65 | Ülakoma |
O 66 | Ümarsulud |
O 67 | Nurksulud |
O 68 | Kaldkriips |
O 69 | Mõttepunktid |
Katkestuspunktid | |
Katkestusjooned | |
Kirjandus | |
MORFOLOOGIA | |
SÕNALIIGID | |
M 1 | |
M 2 | |
M 3 | Tegusõnad |
M 4 | Nimisõnad |
M 5 | Omadussõnad |
M 6 | Arvsõnad |
M 7 | Määrsõnad |
M 8 | Asesõnad |
M 9 | Asemäärsõnad |
M 10 | Abimäärsõnad |
M 11 | Kaassõnad |
M 12 | Rõhumäärsõnad |
M 13 | Sidesõnad |
M 14 | Hüüdsõnad |
VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED | |
M 15 | Mida uurib vormiõpetus: morfeem ja formatiiv |
M 16 | Kuidas moodustatakse sõnavorme |
M 17 | |
M 18 | Algvorm |
M 19 | Muuttüübid ja erandid |
M 20 | Põhivormid ja analoogiavormid |
TÜVEVAHELDUSED | |
M 22 | Astmevaheldus |
M 23 | Astmevahelduse alla ei kuulu |
M 24 | Missugused sõnad on astmevahelduslikud |
M 25 | ...pöördsõnad |
M 26 | Astmemuutus |
M 27 | ...vältemuutus |
M 28 | ...pikkusmuutus |
M 29 | ...laadimuutus |
M 30 | Astmevaheldusmallid |
M 31 | Käändsõna astmevaheldusmallid |
M 32 | ...normaalne ehk nõrgenev astmevaheldus |
M 33 | ...pööratud ehk tugevnev astmevaheldus |
M 34 | Pöördsõna astmevaheldusmallid |
M 35 | Lõpuvaheldus |
M 36 | Lõpuvahelduse alla ei kuulu |
M 37 | Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud |
M 38 | ...pöördsõnad |
M 39 | Lõpumuutus |
M 40 | ...käändsõnad |
M 41 | ...pöördsõnad |
M 42 | Lõpuvaheldusmallid |
M 43 | ...käändsõnad |
M 44 | ...pöördsõnad |
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD | |
M 46 | |
M 47 | Käändsõna |
M 48 | Kääne |
M 49 | abstraktsed (grammatilised) käänded |
M 50 | konkreetsed (semantilised) käänded |
M 51 | Nimetav kääne |
M 52 | Omastav kääne |
M 53 | Osastav kääne |
M 54 | Sisseütlev kääne |
M 55 | |
M 56 | Seesütlev kääne |
M 57 | Seestütlev kääne |
M 58 | Alaleütlev kääne |
M 59 | Alalütlev kääne |
M 60 | Alaltütlev kääne |
M 61 | Saav kääne |
M 62 | Rajav kääne |
M 63 | Olev kääne |
M 64 | Ilmaütlev kääne |
M 65 | Kaasaütlev kääne |
M 66 | Arv |
M 67 | Ainsus |
M 68 | Mitmus |
M 69 | de-mitmus |
M 70 | Vokaalmitmus |
M 71 | ...mitmusetüve moodustamine |
M 72 | Pöördsõna |
M 73 | Infiniitsed vormid |
M 74 | da-tegevusnimi |
M 75 | vat-tegevusnimi |
M 76 | ma-tegevusnimi |
M 77 | Kesksõnad |
M 78 | Oleviku kesksõna |
M 79 | Mineviku kesksõna |
M 80 | des-vorm |
M 81 | Pööre |
M 82 | Tegumood |
M 83 | Isikuline tegumood |
M 84 | Umbisikuline tegumood |
M 85 | Aeg |
M 86 | Olevik |
M 87 | Lihtminevik |
M 88 | Täisminevik |
M 89 | Enneminevik |
M 90 | Üldminevik |
M 91 | Kõneviis |
M 92 | Kindel kõneviis |
M 93 | Tingiv kõneviis |
M 94 | Käskiv kõneviis |
M 95 | Kaudne kõneviis |
M 96 | Möönev kõneviis |
M 97 | Kõneliik |
M 98 | Jaatav kõneliik |
M 99 | Eitav kõneliik |
M 100 | Võrdlussõna |
M 101 | Algvõrre |
M 102 | Keskvõrre |
M 103 | Ülivõrre |
MORFOLOOGILINE PARADIGMA | |
M 105 | Käändsõna paradigma |
M 106 | Pöördsõna paradigma |
M 107 | Võrdlussõna paradigma |
M 108 | Formatiivivariandid |
M 109 | Käändsõna formatiivivariandid |
M 110 | Pöördsõna formatiivivariandid |
Vormidevahelised analoogiaseosed | |
M 111 | Analoogiaseosed käändsõna paradigmas |
M 112 | Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas |
MUUTTÜÜBID | |
M 114 | |
M 115 | |
M 116 | Käändkonnad |
M 117 | I käändkond |
M 118 | II käändkond |
M 119 | ema--pesa-tüüp |
M 120 | seminar-tüüp |
M 121 | nimi-tüüp |
M 122 | tuli-tüüp |
M 123 | erandid |
M 124 | III käändkond |
M 125 | IV käändkond |
M 126 | aasta-tüüp |
M 127 | redel--kringel-tüüp |
M 128 | kole-tüüp |
M 129 | habe-tüüp |
M 130 | õel-tüüp |
M 131 | magas-tüüp |
M 132 | erandid |
M 133 | V käändkond |
M 134 | soolane-tüüp |
M 135 | oluline-tüüp |
M 136 | jõuline-tüüp |
M 137 | juus-tüüp |
M 138 | erandid |
M 139 | VI käändkond |
M 140 | siil-tüüp |
M 141 | õnnelik-tüüp |
M 142 | sai-tüüp |
M 143 | nali--sõber-tüüp |
M 144 | pada--sõda-tüüp |
M 145 | lagi-tüüp |
M 146 | koer-tüüp |
M 147 | suur-tüüp |
M 148 | uus--küüs-tüüp |
M 149 | käsi-tüüp |
M 150 | erandid |
M 151 | VII käändkond |
M 152 | mõte-tüüp |
M 153 | pääse-tüüp |
M 154 | küünal-tüüp |
M 155 | ratas-tüüp |
M 156 | armas-tüüp |
M 157 | manner-tüüp |
M 158 | erandid |
M 159 | Reeglipäratud asesõnad |
M 160 | Liitarvsõnade käänamisest |
M 161 | Nimede käänamisest |
M 162 | Pöördkonnad |
M 163 | I pöördkond |
M 164 | treima-tüüp |
M 165 | võima- jt tüübid |
M 166 | II pöördkond |
M 167 | elama-tüüp |
M 168 | esitlema-tüüp |
M 169 | kõnelema-tüüp |
M 170 | jälgima-tüüp |
M 171 | tulema-tüüp |
M 172 | pesema-tüüp |
M 173 | erandid |
M 174 | III pöördkond |
M 175 | õppima-tüüp |
M 176 | saatma-tüüp |
M 177 | jätma-tüüp |
M 178 | laulma-tüüp |
M 179 | tõusma-tüüp |
M 180 | murdma-tüüp |
M 181 | mõskma-tüüp |
M 182 | lugema-tüüp |
M 183 | tegema-tüüp |
M 184 | käskima-tüüp |
M 185 | maitsma-tüüp |
M 186 | erandid |
M 187 | IV pöördkond |
M 188 | hüppama-tüüp |
M 189 | vestlema-tüüp |
M 190 | mõtlema-tüüp |
Kirjandust morfoloogia kohta | |
SÕNAMOODUSTUS | |
SM 1 | Sissejuhatus |
SM 2 | põhilised sõnamoodustusviisid |
SM 3 | tuletus |
SM 4 | liitsõnad |
SM 5 | häälikulised muutused |
SM 6 | tuletised |
SM 7 | peatüki ülesehitusest |
VERBIMOODUSTUS | |
SM 9 | Verbiliited |
SM 10 | Kausatiivi- ja faktitiiviliited |
SM 11 | Refleksiiviliited |
SM 12 | Translatiiviliited |
SM 13 | Kontinuatiiviliited |
SM 14 | Momentaaniliited |
SM 15 | Frekventatiiviliited |
SM 16 | ...ebaproduktiivsed |
SM 17 | Otsetuletus |
SM 18 | Võõrtüveliste verbide tuletusest |
SM 19 | Liitverbid |
NIMISÕNAMOODUSTUS | |
SM 20 | Nimisõnaliited |
SM 21 | Tegevusliited |
SM 22 | Isiku- ja asjaliited |
SM 23 | Kogu või ala väljendavad liited |
SM 24 | Vähendusliited |
SM 25 | Mõne nimisõnatähenduse väljendusvõimalusi |
SM 26 | Eesliited |
Liitnimisõnad | |
SM 27 | Põimliitnimisõnad |
SM 28 | Omadussõna + nimisõna |
SM 29 | Nimisõna + nimisõna |
SM 30 | Verb + nimisõna |
SM 31 | Muutumatu sõna + nimisõna |
SM 32 | Rindliitnimisõnad |
OMADUSSÕNAMOODUSTUS | |
SM 33 | Omadussõnaliited |
SM 34 | ...näiteid |
SM 35 | Mitteproduktiivsed omadussõnaliited |
SM 36 | Eesliited |
Liitomadussõnad | |
SM 37 | Põimliitomadussõnad |
SM 37 | Nimisõna + omadussõna |
SM 38 | Omadussõna + omadussõna |
SM 39 | Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna |
SM 40 | Rindliitomadussõnad |
MÄÄRSÕNAMOODUSTUS | |
SM 41 | Määrsõnaliited |
SM 42 | Liitmäärsõnad |
SM 43 | Enamkasutatavaid võõrliiteid |
Kirjandust sõnamoodustuse kohta | |
SÜNTAKS | |
Sissejuhatus | |
SÜ 1 | Lauseõpetus ja lause |
SÜ 2 | Lause ja tema moodustajad |
SÜ 3 | Süntaktilised üksused |
SÜ 4 | Moodustajate funktsioonid |
SÜ 5 | Moodustajate süntaktilised funktsioonid |
SÜ 6 | |
SÜ 7 | Rektsioone, milles sageli eksitakse |
SÜ 8 | |
SÜ 9 | Moodustajate semantilised funktsioonid |
SÜ 10 | Moodustajate suhtlusfunktsioonid |
SÜ 11 | Eesti lause põhitüübid |
SÜ 12 | Lauseanalüüsist |
LAUSE EHITUS | |
SÜ 13 | Öeldis |
SÜ 14 | |
SÜ 15 | |
SÜ 16 | |
SÜ 17 | Öeldise grammatilised kategooriad |
SÜ 18 | Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega |
SÜ 19 | Tegumood |
SÜ 20 | Aluseta passiivilaused |
SÜ 21 | Alusega passiivilaused |
SÜ 22 | |
SÜ 23 | Aeg |
SÜ 24 | Olevik |
SÜ 25 | Minevik |
SÜ 26 | Tulevik |
SÜ 27 | saama-tulevik |
SÜ 28 | Progressiivtarindist |
SÜ 29 | Kõneviis |
SÜ 30 | Kõneliik |
SÜ 31 | |
SÜ 32 | Alus |
SÜ 33 | Täis- ja osaalus |
SÜ 34 | Aluseta laused |
SÜ 35 | Sihitis |
SÜ 36 | Täis- ja osasihitis |
SÜ 37 | Täissihitise käänded |
SÜ 38 | Erandliku vormivaheldusega sihitised |
SÜ 39 | Öeldistäide |
SÜ 40 | Täis- ja osaöeldistäide |
SÜ 41 | Öeldistäite ühildumine alusega |
SÜ 42 | Määrus |
SÜ 43 | |
SÜ 44 | Määruse õigekeelsus |
SÜ 45 | ...kaassõna läbi |
SÜ 46 | ...kaasosaline |
SÜ 47 | ...ajamäärus |
SÜ 48 | ...sihitisekäändelised määrused |
SÜ 49 | ...lt-määrsõnad |
SÜ 50 | saavas käändes seisundimääruse vahekord öeldistäitega |
SÜ 51 | olevas ja saavas käändes seisundimääruse ühildumine |
SÜ 52 | Üldlaiend ja sidend |
SÜ 53 | Üldlaiend |
SÜ 54 | Sidend |
SÜ 55 | Sidendite õigekeelsusest |
SÜ 56 | Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi |
SÜ 57 | ...väitlause |
SÜ 58 | ...küsilause |
SÜ 59 | ...käsklause |
SÜ 60 | ...soovlause |
SÜ 61 | ...hüüdlause |
SÜ 62 | Koondlause |
SÜ 63 | Määruste rinnastus |
SÜ 64 | Koondlause kirjavahemärgid |
SÜ 65 | Lünk- ja vaeglause |
SÜ 66 | Lause sõnajärg |
SÜ 67 | ...verb lause lõpus |
SÜ 68 | ...verb lause algul |
SÜ 69 | ...muid sõnajärjestusseiku |
LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS | |
SÜ 70 | |
SÜ 71 | Fraas Nimisõnafraas |
SÜ 72 | Omadussõnaline täiend |
SÜ 73 | Omadussõnalise täiendi ühildumine |
SÜ 74 | Nimisõnaline täiend omastavas käändes |
SÜ 75 | Muus vormis täiendid |
SÜ 76 | Lisand |
SÜ 77 | ...lisanditarindid |
SÜ 78 | Lisandi ühildumine |
SÜ 79 | Lisandi kirjavahemärgid |
SÜ 80 | Mitme täiendiga fraasid |
SÜ 81 | Hulgafraas |
SÜ 82 | Hulgafraasi ja nimisõnafraasi vahekord |
SÜ 83 | Hulgafraasi laiend seestütlevas käändes |
SÜ 84 | Hulgasõna määralaiendeist |
SÜ 85 | Muid fraasitüüpe |
SÜ 86 | Osalause |
SÜ 87 | Osalausete rinnastus |
SÜ 88 | Rindlause kirjavahemärgid |
SÜ 89 | Osalausete alistus |
SÜ 90 | Relatiivlauseist |
SÜ 91 | Põimlause kirjavahemärgid |
SÜ 92 | Kõrvallause referaadina |
SÜ 93 | Otsekõne kirjavahemärgid |
SÜ 94 | Liitsed liitlaused |
SÜ 95 | Kiillause |
SÜ 96 | ...üte |
SÜ 97 | ...hüüund |
SÜ 98 | Kiillause kirjavahemärgid |
SÜ 99 | Lauselühendid |
SÜ 100 | Määruslike lauselühendite kasutamisest |
SÜ 101 | Kesksõnalühendeist |
SÜ 102 | Lauselühendite kirjavahemärgid |
SÜ 103 | Nominalisatsioon |
Kirjandust süntaksi kohta | |
LEKSIKOLOOGIA | |
L 1 | Leksikoloogia mõiste |
L 2 | Sõnaõpetuse mõisteid |
L 3 | |
SÕNAVARA | |
L 4 | Sissejuhatus |
L 5 | Sõnavara rikastumise teed |
L 6 | Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad |
L 7 | ...põlistüved |
L 8 | ...onomatopoeetilised sõnad |
L 9 | ...laenamine |
L 10 | ...laentüvevara |
L 11 | ...otselaenud |
L 12 | ...rahvusvahelised sõnad |
L 13 | ...tähenduslaenud |
L 14 | ...tõlkelaenud |
L 15 | ...siselaenud |
L 16 | ...võõrusastmik |
L 17 | ...tehissõnad |
L 18 | Oma- ja võõrsõnad |
L 19 | ...võõrsõnad ja tsitaatsõnad |
L 20 | ...võõrusastmik |
L 21 | ...'ismid' |
L 22 | Põhi-, üld- ja oskussõnavara |
L 23 | Neologismid, historismid ja arhaismid |
L 24 | Murdesõnavara. Slängisõnavara |
L 25 | ...sotsiaalteljel |
L 26 | ...lastekeelne sõnavara |
L 27 | Harvad ja juhusõnad |
L 28 | Hinnangusõnad |
L 29 | Sõnavara stiililine jagunemine |
L 30 | ...funktsionaalstiilide järgi |
LEKSIKAALSED SUHTED | |
L 32 | Sünonüümid |
L 33 | Tabusõnad ja eufemismid |
L 34 | Antonüümid |
L 35 | ...moodustusviisid |
L 36 | Hüponüümid |
L 37 | Homonüümid |
L 38 | ...sõnavormid |
L 39 | ...lekseemid |
L 40 | Paronüümid |
Näpunäiteid paronüümide kasutamisel | |
LEKSIKOLOOGIA HARUD | |
L 41 | Sõnasemantika |
L 42 | Tähendus |
L 43 | ...tähenduse muutumine |
L 44 | Tähendusnihked |
L 45 | Tähendusülekanded |
L 46 | Mitmetähenduslikkus |
L 47 | Tähenduse liike |
L 48 | ...sisuvaesed sõnad |
L 49 | ...tautoloogia ja pleonasm |
L 50 | ...parasiitsõnad |
L 51 | Fraseoloogia |
L 52 | ...päritolu |
L 53 | Etümoloogia |
L 54 | Onomastika |
L 55 | ...isikunimed |
L 56 | ...kohanimed |
L 57 | ...nimede keelsus |
L 58 | Sõnavarastatistika |
L 59 | Leksikograafia |
Sõnaraamatute liike | |
L 60 | ...märksõnastiku sõnavara |
L 61 | ...märksõnastiku ülesehitus |
L 62 | ...kirjelduse tüüp |
L 63 | Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid |
Kirjandust leksikoloogia kohta | |
Käsiraamatus kasutatud lühendid ja märgid |