ORTOGRAAFIA

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA

Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega

O37

Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused

Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, maoaasta.

Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid

Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, Rahandusministeeriumi ~ rahandusministeeriumi kantsler, Tartu ülikooli rektor, riigiettevõtte Eesti Kütus peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, Riigikogu esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse Vabariigi president.

Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!).

Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president ~ vabariigi president. Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president.

Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.

Kokkuvõte

Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse:
  1. isiku- ja olendinimed,
  2. koha- ja ehitisenimed,
  3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),
  4. riigi- ja osariiginimed,
  5. perioodikaväljaannete nimed,
  6. ajaloosündmuste nimed,
  7. autasunimed,
  8. üritusenimed,
  9. kaubanimed,
  10. sõidukinimed.
Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures.

Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse:

  1. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad,
  2. pealkirjalaadsed üritusenimed,
  3. sordinimed.

Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.