ORTOGRAAFIA

TÄHEORTOGRAAFIA

Vene-eesti transkriptsioon

O23

See on transkriptsioon vene keele tähestikust eesti tähestikku, mida täpsustatuna ja parandatuna on kasutatud juba üle 60 aasta ning kasutatakse praegugi üldisemalt kui transliteratsiooni.

Transkriptsioon on moodus ühes kirjas teksti häälduslähedaseks ümberkirjutuseks teises kirjas. Ta kasutab üksnes neid kirjamärke, mida omaski keeles (meil eesti tähti). Täpsemalt on vene-eesti transkriptsioon praktiline transkriptsioon (vrd keeleuurimises ja -õpetuses kõne ülesmärkimiseks kasutatav foneetiline ja fonoloogiline transkriptsioon).

а = a Андрианов = Andrianov, Калинин = Kalinin
б = b Бородино = Borodino, Тобольск = Tobolsk
в = v Волга = Volga, Вавилов = Vavilov
г = g Григорий = Grigori, Вологда = Vologda
д = d Дон = Don, Всеволод = Vsevolod
е = e, aga sõna algul ja vokaali, ь- ning ъ-märgi järel je: Сергей = Sergei, Петропавловск = Petropavlovsk; aga Егоров = Jegorov, Алексеев = Aleksejev, Мясоедов = Mjassojedov, Васильев = Vassiljev, Подъездов = Podjezdov
ё = jo, aga ж, ч, ш, щ järel o: Орёл = Orjol, Пётр = Pjotr; aga Жёлтый = Žoltõi, Пугачёв = Pugatšov, Шёлков = Šolkov, Щёкино = Štšokino
Märkus: Ka е-ga märgitud ё transkribeeritakse nagu ё.
ж = ž Женя = Ženja, Брежнев = Brežnev
з = z Зернов = Zernov, Кутузов = Kutuzov
и = i, aga sõna algul vokaali ees j: Исаев = Issajev, Филин = Filin; aga Иосиф = Jossif, Иовлев = Jovlev
й = i, aga sõna algul vokaali ees j: Майоров = Maiorov, Валдай = Valdai, Толстой = Tolstoi; aga Йошкар-Ола = Joškar-Ola
ий = ii, aga kahe- ja enamasilbilise sõna lõpul i: Новороссийск = Novorossiisk, Вий = Vii; aga Горький = Gorki, Чайковский = Tšaikovski
к = k Катя = Katja, Жуковский = Žukovski
л = l Ленин = Lenin, Смоленск = Smolensk
м = m Мусоргский = Mussorgski, Кострома = Kostroma
н = n Новгород = Novgorod, Минин = Minin
о = o Омск = Omsk, Ломоносов = Lomonossov
п = p Павлов = Pavlov, Степан = Stepan
р = r Руслан = Ruslan, Екатеринбург = Jekaterinburg
с = s, aga vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel ss: Серов = Serov, Курск = Kursk; aga Писарев = Pissarev, Василий = Vassili, Денис = Deniss
сс = ss Василисса = Vassilissa, Донбасс = Donbass
Märkus. Kui nimi on liitsõnaline, võib järelosa alustada ühekordse s-iga:
Новосибирск = Novosibirsk, Самосуд = Samosud
т = t Титов = Titov, Иркутск = Irkutsk
у = u Ушаков = Ušakov, Лунин = Lunin
ф = f Фадеев = Fadejev, Кафтанов = Kaftanov
х = h, aga vokaalide vahel ja sõna lõpul vokaali järel hh: Хабаровск = Habarovsk, Мохнатый = Mohnatõi, Верхоянск = Verhojansk; aga Чехов = Tšehhov, Тихонов = Tihhonov, Мономах = Monomahh, Черных = Tšernõhh, Долгих = Dolgihh
Märkus. Kui nimi on liitsõnaline, võib järelosa alustada ühekordse h-iga:
Новохопёрск = Novohopjorsk, Самоходов = Samohodov
ц = ts Цыганов = Tsõganov, Кудрявцев = Kudrjavtsev
ч = tš Чичиков = Tšitšikov, Гатчина = Gattšina
ш = š Шишкин = Šiškin, Пушкин = Puškin
щ = štš Щедрин = Štšedrin, Верещагин = Vereštšagin
ъ jääb märkimata: Подъячев = Podjatšev
ы = õ Крылов = Krõlov, Мощный = Moštšnõi
ь и ees j, mujal jääb märkimata: Ильич = Iljitš, Ильинский = Iljinski, aga Юрьевец = Jurjevets, Марьяновка = Marjanovka, Нинель = Ninel, Архангельск = Arhangelsk, Тотьма = Totma
э = e Электрогорск = Elektrogorsk
ю = ju Южно-Сахалинск = Južno-Sahhalinsk, Тютчев = Tjuttšev
я = ja Ярославль = Jaroslavl, Брянск = Brjansk, Мария = Marija, Евгения = Jevgenija, Лидия = Lidija
Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid võib eesnimede lõpul и järel я asendada a-ga:
Мария = Maria, Евгения = Jevgenia, Лидия = Lidia.

Märkused.

  1. Vene omadussõnaliste kohanimede edasiandmisel tuleb lähtuda nende nimisõnalisest kujust: Орловская область = Orjoli oblast, Ярославская область = Jaroslavli oblast, Ивановская область = Ivanovo oblast, Озёрский район = Ozjorõ rajoon, Кулундинское озеро = Kulunda järv, Петербургское шоссе = Peterburi maantee.
  2. Erandlikult on tavaks kirjutada rõhuline vokaal kahe tähega järgmistes nimedes: Amuur, Araali meri, Koola poolsaar, Laadoga järv (aga Staraja Ladoga), Leena, Ohhoota meri, Tuula, Ussuuri.
  3. Eestikeelsetena käsitatavad nimed ei kuulu transkribeerimisreeglite alla, näiteks:
    1. Aasovi meri, Kaasan, Neeva, Uurali mäed (rõhk nihkunud esisilbile);
    2. Sajaanid, Hibiinid, Laptevite meri (eesti mitmuse tõttu);
    3. Venemaa, Peterburi, Pihkva, Oudova, Krimm, Siber jt.
  4. Traditsiooni kohaselt kirjutatakse eestipäraselt vene keisrinimed Aleksander, Katariina, Paul ja Peeter. Õpikuis ja teatmeteostes tuleb muganenud nime kasutamise korral esitada ka originaalnimi Aleksandr, Jekaterina, Pavel ja Pjotr.
  5. Varem erandlikult kirjutatud vene eesnimesid Вера, Лена, Лиза, Нина, Тит on soovitatav transkribeerida reeglipäraselt Vera, Lena, Liza, Nina, Tit (mitte: Veera, Leena, Liisa, Niina, Tiit). Vene eesnimi Людмила = Ljudmila (vrd eesti nimi Ludmilla).