ORTOGRAAFIA

TÄHEORTOGRAAFIA

Võõrnimede kirjutamine

O18

Nt Liechtenstein (sks), Canberra (ingl), Venezuela (hisp), Andrea Cesalpino (it), Jean-Pierre Chabrol (pr), Geoffrey Chaucer (ingl);
Almatõ (kasahhi), Usveja järv (valgevene), Samara (vn), Juri Kazakov (vn), Šotha Rusthaveli (gruusia), Orõna Otroštšenko (ukraina).

Erandid

Isikunimedest on erandiks ainult mõne ajalootegelase nimi, nagu Aleksander Suur, Karl XII, Peeter I, Katariina II.

Kohanimede hulgas on kahesuguseid erandeid.

1. Mõnede väljaspool meie keeleala olevate kohtade eestikeelsed nimed ehk eksonüümid. Nt Saksamaa, Inglismaa, Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Läti, Leedu, Kuramaa, Siber, Pihkva, Oudova, Turu, Riia, Võnnu, Ojamaa, Väina, Koiva. Osa kohanimesid ei olegi rahvuslikult seotud, nt Alpid, Aafrika, Euroopa, Aasia, Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri.

Eksonüüme on nüüdisajal vähe ja neid ei teki enam juurde, pigem esineb tagasivõtte. Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a nõude, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja (Ilhas de) Cabo Verde.

2. Eestipäraseks kohandatud nimed -- mugandnimed.

Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a õigekeelsussõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenštein, Šlesvig-Holštein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Kohanimede loetelu alguses on märkus: "Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast transkriptsiooni võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige.

1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles võimalikult vähe, eelkõige:

1. ia-liitelised riiginimed, nagu Albaania, Austraalia, Austria, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Bulgaaria, Etioopia, Hispaania, Indoneesia, Itaalia, Libeeria, Malaisia, Nigeeria, Sambia, Somaalia, Tansaania;
2. liitsõnalised riiginimed järelosaga -maa: Prantsusmaa, Saksamaa, Svaasimaa, Uus-Meremaa;
3. eesti mitmuse tunnusega riiginimed: Filipiinid, Komoorid, Maldiivid, Seišellid;
4. eestikeelsed nimed: Norra, Poola, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Hiina, Jaapan, Varssavi, Pariis;
5. mõned kirjapildimugandid: Fidži, Kanada, Kuuba, Mehhiko, Peruu, Berliin, Rooma, Viin.

Mööndi ka kirjakujusid Helsingi, Lissabon, Kopenhaagen ja Bukarest, eelistades küll rahvuslikke nimesid Helsinki, Lisboa, København, Bucureşti. Tegelik keelekasutus ongi esimeste juurde jäänud.

Kõiki maade ja pealinnade nimesid 1993. a detsembri seisuga saab järele vaadata Peeter Pälli raamatust "Maailma maade nimed eesti, inglise, prantsuse, vene ja riigi ametikeeles" Tallinn, 1994.