ORTOGRAAFIA

TÄHEORTOGRAAFIA

Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel

O17

1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik

Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt.

Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, šokolaad, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaž.

Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole:

Üks täishäälik

aktsionär [-sjo-]
alkohol
apelsin
brigadir
etalon
formular
följeton
inventar
komissar
kontrolör
koridor
kormoran 		leegionär [-gjo-]
makaron
martsipan
materjal
medaljon
miljonär
musketär
palagan
pelikan
pensionär [-sjo-]
personal
portselan 		restoran
revisjon
sanitar
sekretär
semafor
seminar
sumadan
talisman
terminal
tribunal
tärpentin
veteran

Kaks täishäälikut

agronoom
arhivaar
giljotiin
huligaan
hüperbool
interjöör
inventuur
magistraal 		mandariin
mandoliin
maniküür
mannekeen
margariin
panoraam
parafiin
plastiliin 		poroloon
režissöör
sahariin
sutenöör
suveniir
tsellofaan
vaseliin
vitamiin

2. Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik

Kirjutus oleneb enamasti rõhust.

Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt.

Kahel kujul on võimalikud:
keefir ja kefiir
oktav ja oktaav
sümptom ja sümptoom
sablon ja šabloon
tambur ja tambuur

3. Kahe- või kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsulghäälik

Kirjutus ei olene alati rõhust, vaid põhineb osalt traditsioonil:

k, p, t:

katelok, kompvek, niknäk, puuslak, siksak,
händikäp, piiskop,
kabinet, kotlet, kroket, laatsaret, liliput, paharet, pankrot, sigaret, ševiot, taburet

kk, pp, tt:

kabatšokk, šašlõkk,
etikett, fokstrott, hotentott, minarett, sandalett, siluett, trafarett, vagonett