ORTOGRAAFIA

TÄHEORTOGRAAFIA

Häälikute pikkuse märkimine

O14

Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad:

  üks täht kaks sama tähte kaks sama tähte
täis-
häälik		 roogib kalu
pime öö		 elu on kaalul
piimalehm		 kolm kaalu
jõin piima
l vilu suvi poisi nimi Villu istusid puude villu
m küdev kamin kammin pead ei taha kammida
n ilus lina suured linnad nägi suurt linna
r puude varu lapse varrud läks vihast marru
s kasi koju kassi käpad ema söötis kassi
h tahke keha krahhi kartuses kardeti krahhi
v pikk rivi   võtke ühte rivvi
j väike oja   laps kukkus ojja

h vt ka võõrsõnade kirjutamine O16.

Erand
Viimane häälik mõnedes ühesilbilistes sõnades (enamasti ase- või abisõnad): mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, mus, sus, tas, ses, tos, kas, kes, kus, mis, las, on, et, ja (sidesõna), ju, ka, va, ma, sa, ta, me, te, nad (pikk a), mu, su, ah, oh, jah, noh, säh, kah, aitäh, tohoh.

b, d, g, p, t, k

Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:

üks nõrk täht üks tugev täht kaks tugevat tähte
hobuse kabi ostis uue kapi hiir läks kappi
töökoda vanad kotad jalas minge töökotta
toa lagi ära põrandat laki ostis põrandalakki

Üks p, t, k kirjutatakse:

  1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike;
  2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok.
Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka O17 p 3. f, š vt võõrsõnade kirjutamine O16.