ORTOGRAAFIAHÄÄLIKUD JA FONEEMIDKuidas määrata sõnaväldetO10Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele.Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel:
Kirjakeele normi järgi on III vältes:
Kirjakeele normi järgi on II vältes:
On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid -- `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid -- `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kärme ~ `kärme, terve ~ `terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet).
Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende
sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III
välde nõrgeneb II välteks, nt `meister -- meisterdama, `julgus -- julgustama,
`peegel -- peegeldama. Selliste verbituletiste II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis.
Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist ei ole seni tunnistatud, näiteks:
Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda.
Nii on seni fikseeritud II-vältelistena, aga võiksid olla ka III vältes sõnad: Ka tüve nüüdis- võiks hääldada nii II kui ka III vältes (seni normitud III välde), nt liitsõnus nüüdisaeg, -arhitektuur, -kunst. Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? -- vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. |