MORFOLOOGIASÕNALIIGIDAsemäärsõnadM9Asemäärsõnad on täistähenduslike määrsõnade mittetäistähenduslikud vasted. Nagu täistähenduslikud määrsõnad, liigituvad ka asemäärsõnad koha-asemäärsõnadeks: sinna, seal, sealt, siia, siin, siit, kuhu, kus, kust, siiapoole, siinpool, siitpoolt, siiasamasse, siinsamas, siitsamast jne, nt Kust sa tuled? Siin pole mitte kedagi; aja-asemäärsõnadeks: siis, millal, kunas jne, nt Millal sa tuled? Olime siis kõik noored; viisi- ja seisundi-asemäärsõnadeks: nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas jne, nt Kuidas seda sõna hääldatakse? Sedaviisi te küll kuhugi ei jõua; hulga- ja määra-asemäärsõnadeks: sedavõrd, niivõrd jne, nt Ta oli sedavõrd väsinud, et jaksanud enam sõnagi öelda.Kuid asemäärsõnade hulgas on ka selliseid, millel täistähenduslike adverbide seas vasted puuduvad. Niisugused asemäärsõnad osutavad sündmuste põhjuslikele seostele: põhjuse-asemäärsõnad sellepärast, seepärast, seetõttu, seeläbi, miks, mistõttu, millepärast, otstarbe-asemäärsõnad misjaoks, mistarvis, möönduse-asemäärsõnad kusjuures, seevastu, sellegipoolest. Asesõnadena liigituvad proadverbid näitavateks: sinna, seal, siia, siiapoole, siis, nii, sedaviisi, sedavõrd jne; küsivateks-siduvateks: millal, kuhu, kus, kust, kuidas, miks, misjaoks, mistarvis jne; umbmäärasteks: kunagi, millalgi, kusagil, kusagile, kusagilt, millegipärast, miskipärast, mujale, mujal, mujalt, teisale, teisal, teisalt, teisiti jne; ja määratlevateks: kõikjal, kõikjale, kõikjalt, alati, igati jne. |