MORFOLOOGIAMORFOLOOGILISED KATEGOORIADPöördsõnaM79Mineviku kesksõnaMineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus. Nt Päike oli äsja loojunud. Võib-olla jätab Mari kirjutatud kirja siiski saatmata.Mineviku kesksõna on sõnaliigilt kaheplaaniline. Ta võib käituda nagu tegusõna ja esineda lauses:
Pöördsõna liitvormi osana saavad ka sihitute verbide mineviku kesksõnad esineda umbisikulises tegumoes, nt Nüüd on juba küllalt lobisetud. Eestäiendina mineviku kesksõna käände- ja arvukategooriaga ei seondu, st ei ühildu oma põhjaga. Järeltäiendina esinev mineviku kesksõna aga ühildub oma põhjaga käändes ja arvus. Vrd Nendelt hallipäistelt ja paljunäinud meestelt on mõndagi õppida -- Nendelt meestelt, hallipäistelt ja paljunäinutelt, on mõndagi õppida. Mineviku kesksõna tunnus avaldub formatiivina, mis peale mineviku ja kesksõna tähenduse kajastab ka tegumoodi. Isikulises tegumoes on mineviku kesksõna formatiiv nud, nt ela/nud, haka/nud, käi/nud. Umbisikulises tegumoes on mineviku kesksõna formatiiv sõnatüübist olenavalt kas tud või dud, nt ela/tud, haka/tud, `käi/dud (vt M84). Mineviku kesksõna tegumoevorme võib käsitleda ka eri kesksõnadena ja rääkida nud-kesksõnast ja tud-kesksõnast. |