MORFOLOOGIA

SÕNALIIGID

Määrsõnad

M7

1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli.
   Nii nagu eesti kohakäänded, võivad ka kohamäärsõnad väljendada kolme ruumilise suhte vastandust. Sihtkohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kuhu?, asukohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kus?, lähtekohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kust? Nt alla, all, alt, ette, ees, eest, lähemale, lähemal, lähemalt, allapoole, allpool, altpoolt. Kõik kohamäärsõnad siiski kolme suhet ei erista, nt tagasi, edasi, kohati, maitsi.
   Kolme ruumilist suhet väljendava määrsõnasarja liikmeid võib pidada erinevateks muutumatuteks sõnadeks, nt alla, all, alt. Kuid niisuguseid kohamäärsõnu on võimalik käsitleda ka vaegkäändeliste sõnadena, mis esinevad ainult kolmes kohakäändes.
2. Ajamäärsõnad ehk temporaaladverbid märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu, kaua, kauaks, varsti, sageli, tihti, harva. Nt Hiljuti käisime paadimatkal. Ta külastab meid päris sageli.
3. Viisi- ja seisundimäärsõnad märgivad sündmuse toimumise viisi või sündmuses osaleja seisundit või asendit ning vastavad tavaliselt küsimusele kuidas?, nt hästi, halvasti, ilusti, valjusti, salaja, vaikselt, segamini, lõbusalt, kurvalt, kössis, paljapäi, selili, naljatamisi. Nt Ära räägi nii valjusti. Mees istus kössis ja kurvalt. Kõik läks segamini.
   Seisundimäärsõnad võivad moodustada kaheliikmelisi sarju, mille üks liige väljendab seisundisse või asendisse sattumist, teine seal olemist, nt vajus kössi -- oli kössis; jäi purju -- oli purjus.
4. Hulga- ja määramäärsõnad märgivad objektide hulka või omaduse määra, nt hulgakesi, kahekesi, üksinda, natukene, palju, väga, võrdlemisi, üsna, märksa. Nt Nad läksid kahekesi kalale. Ta laulab võrdlemisi hästi. Täna on üsna ilus ilm.

Määrsõnade tähenduslik jaotus pole kuigi range. Näiteks lauses Mees ei läinudki otse koju võib sõna otse pidada nii koha- kui viisimäärsõnaks. Leidub ka üksikuid määrsõnu, mis ei sobi ühegi nimetatud liigi alla, nt loomuldasa, arvatavasti.

Nagu öeldud, võivad koha- ja viisi- ning seisundimäärsõnad esineda sarjadena, mis meenutavad käändsõnade kohakäändevorme, nt alla, all, alt; kössi, kössis. Samuti võivad mõned määrsõnad moodustada sarju, mis vastavad omadussõnade võrdlusvormidele, nt ilusti, ilusamini, kõige ilusamini. Sel moel võib omavahel seotud olla kuni üheksa määrsõna: kolm kohavormi, igaühel kolm võrdlusvormi, nt kaugele, kaugemale, kõige kaugemale, kaugel, kaugemal, kõige kaugemal, kaugelt, kaugemalt, kõige kaugemalt. Kuna niisugused määrsõnad pole vormiliselt omavahel nii reeglipäraselt suhestatud nagu käände- ja võrdlusvormid, vaadeldakse neid enamasti erinevate muutumatute sõnadena, kuid põhimõtteliselt võib neid pidada ka ühe sõna eri vormideks (vt ka M46).

Mõned määrsõnad võivad olla homonüümsed käändsõna käändevormiga. Tavaliselt näitab sõna kasutus lauses üheselt, kumma sõnaliigiga on tegemist. Vrd Lennuk lendas madalalt (määruse funktsioonis määrsõna) üle majade -- Madalalt (täiendi funktsioonis omadussõna) majalt oli värv maha koorunud. Üksikute sõnade korral võib siiski tekkida kahtlus, kas tegemist on nimisõna käändevormiga või määrsõnaga. Niisugusel juhul võib proovida, kas kriitilisele vormile saab lisada täiendit. Kui täiendi saab lisada, siis on tegemist käändevormis nimisõnaga, kui täiendit lisada ei saa, on tegemist määrsõnaga. Nt Pärast rikkalikku söömaaega oli ta kõht lõhkemiseni (määramäärsõna) pungil -- Kuni torude (ootamatu) lõhkemiseni (käändsõna rajava käände vorm) oli ta elanud oma köögipugerikus. Nimisõna seesütleva käändega sarnanevad määrsõnavormid erinevad paradigmaatilisest käändevormist sageli ka tüve tugeva astme poolest, vrd Poisil olid kõrvad lukkus (seisundimäärsõna) -- Selles tohutus ja keerulises lukus (käändsõna seesütleva käände vorm) oli midagi pahaendelist.

On olemas muutumatuid sõnu, mis võivad lauses käituda nii määrsõnana (määruse funktsioonis), kui käändumatu omadussõnana (täiendi funktsioonis). Vrd Poisi silmad läksid imestusest pärani (määrsõna) -- Ta vahtis mind pärani (omadussõna) silmadega.

Paljud sõnad (eriti kohta väljendavad) võivad esineda kord määrsõnana, kord mittetäistähendusliku sõnana, nimelt abimäärsõna või kaassõnana, nii et nende sõnaliiki saabki määrata ainult konkreetses lauses. Vrd Meie peade kohalt lendas üle (määrsõna) linnuparv. Ronisime üle (kaassõna) aia. Sa kipud ennast üle (abimäärsõna) hindama.