MORFOLOOGIA
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
Kääne
M57
Seestütlev kääne
Seestütlev kääne on sisekohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest:
- lähtekohta, nt Tulin linnast;
- algusaega, nt Ootasin teda hommikust õhtuni;
- lähteseisundit, nt Poiss toibus minestusest üsna ruttu.
Seestütleva käände abil saab väljendada veel:
- võrdlusalust, nt Naine oli mehest pikem;
- materjali, nt puust mänguasjad;
- kellest või millest midagi tuleb või saab, nt Sinust saab õpetaja;
- põhjust, nt Sõrmed olid külmast kanged;
- passiivse infiniittarindi tegevussubjekti, nt Mees oli murest murtud;
- lisandit, nt üliõpilasest poeg.
Seestütlev vormistab ka paljude verbide rektsioonilist laiendit (sõltuvusmäärust), mis väljendab:
- objekti, millele tegevus on suunatud, nt Ta ei saanud sellest aru. Miks sa ei rääkinud mulle oma
murest? Mis sa tast narrid?
- midagi, millega puudub või katkeb ühendus, nt Ta jäi abirahast ilma. Ta loobus oma ideest üsna ruttu;
- või on selge tähenduseta, nt Mari vaimustub kõigest väga kergesti. Kõik oleneb olukorrast.
Seestütlev võib väljendada ka:
- rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam.
Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaame.
Seestütleva käände tunnus on st.
|