MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Kääne

M53

Osastav kääne

Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:
  1. osasihitist, nt Mari luges raamatut;
  2. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;
  3. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti;
  4. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;
  5. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;
  6. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss.
Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist.

t (~tt)IIIkkratsu/t
IVkk`aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t
Vkksoolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t
VIkk-st`suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt
VIIkkmõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t
dIkk`koi/d, i`dee/d
IIkk-st`tul/d
0IIkk-stema, pesa, seminari, nime
VIkk-st`siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku

Üksiksõnuti esinevad:

dase/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da
0 ~ t`kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t
rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t
iga ~ iga/t, sada ~ sada/t
da ~ d`mõn/da ~ `mõn/d

Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest, missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M70):

d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d
0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile.

Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides:

I kk-sti`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid
II kk-stpesa : pesi ~ pesa/sid
seminar : seminare ~ seminari/sid
VI kk-st`siil : `siile : `siili/sid
`koer : `koeri : `koera/sid
sai : `saiu : `saia/sid
sõda : sõdu : sõda/sid
nali : `nalju : `nalja/sid
sõber : `sõpru : `sõpra/sid

Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt `siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid).