MORFOLOOGIA
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
Kääne
M53
Osastav kääne
Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab:
- osasihitist, nt Mari luges raamatut;
- osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi;
- osaalust, nt Põrandal vedeles prahti;
- osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid;
- hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest;
- mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss.
Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad
kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist.
t (~tt) | III | kk | ratsu/t |
| IV | kk | `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t |
| V | kk | soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t |
| VI | kk-st | `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt |
| VII | kk | mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t |
d | I | kk | `koi/d, i`dee/d |
| II | kk-st | `tul/d |
0 | II | kk-st | ema, pesa, seminari, nime |
| VI | kk-st | `siili, `koera, `saia, pada, sõda, lage, `nalja, `sõpra, õnne`likku |
Üksiksõnuti esinevad:
da | se/da, to/da, ke/da, mi/da, te/da |
0 ~ t | `kahte ~ `kah/t, `ühte ~ `üh/t, `rehte ~ `reh/t, `ruhte ~`ruh/t
rubla ~ rubla/t, vedru ~ vedru/t, kahju ~ kahju/t iga ~ iga/t, sada ~ sada/t |
da ~ d | `mõn/da ~ `mõn/d |
Mitmuses esinevad morfeemivariandid d ja 0, kusjuures valik sõltub sellest,
missugust vokaalmitmuse tüüpi sõna kasutab (vt M70):
d <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on i, nt `mõtte/i/d
0 <-- kui vokaalmitmuse tunnuseks on mitmuse tüvi, nt `siile.
Kui sõnal vokaalmitmus puudub, kasutatakse osastavas formatiivi sid, nt ratsu/sid, `koi/sid. Kuid
sid võib esineda paralleelvormis ka nendel sõnadel, mis kasutavad mingit vokaalmitmuse tüüpi ja
sellele vastavat osastava käände tunnust. Vokaalmitmus ja sid esinevad paralleelselt järgmistes tüüpides:
I kk-st | i`dee : i`de/i/d ~ i`dee/sid |
II kk-st | pesa : pesi ~ pesa/sid seminar : seminare ~ seminari/sid |
VI kk-st | `siil : `siile : `siili/sid
`koer : `koeri : `koera/sid
sai : `saiu : `saia/sid
sõda : sõdu : sõda/sid
nali : `nalju : `nalja/sid
sõber : `sõpru : `sõpra/sid |
Osa sõnade korral on sid-formatiiviga vorm arhailise stiilivarjundiga, nt
`siili/sid, mõnes tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid).
|