MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Lõpuvaheldus

M44

Pöördsõna lõpuvaheldusmallid

Pöördsõna vormimoodustuses võib lähtetüvi esineda lisaks ma-tegevusnimele mistahes teises põhivormis. Malle on kokku viis (L = lähtetüvi, M = muutetüvi).

Malli nr. ma- tgn da- tgn Kindel kv ol ains 3. p Kindel kv umbis tgm ol Sõnade arv Näide
1.LMLM200`vestle/ma
2.LL~MLL~M45kõnele/ma
3.LLMM63`saat/ma
4.LLML35`laul/ma
5.LLLM~L3`käski/ma

1. mall, mille korral lähtetüvi esineb lisaks ma-tegevusnimele ka kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöördes, aga da-tegevusnimi ja umbisikuline tegumood kasutavad muutetüve, on kõige laialdasemalt kasutatav. See iseloomustab vestlema- ning pesema-tüüpi sõnu, nt `võimle/ma : võimel/da : `võimle/b : võimel/dakse.

2. mall on esimesele sarnane, kuid muutetüve kasutavates vormides võib siin paralleelselt esineda ka lähtetüvel tuginev vorm. See mall kirjeldab kõnelema-tüüpi sõnade vormimoodustust, nt kõnele/ma : kõnele/da ~ kõnel/da : kõnele/b : kõnele/takse ~ kõnel/dakse.

3. malli korral esineb lähtetüvi lisaks ma-tegevusnimele ka da-tegevusnimes, kuid kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre ning umbisikulise tegumoe olevik kasutavad muutetüve. See mall kirjeldab saatma- ja jätma-tüüpi sõnade vormistikku, nt `saat/ma : `saat/a : saada/b : saade/takse.

4. mall erineb 3. mallist selle poolest, et umbisikulise tegumoe olevikus kasutatakse siin lähtetüve. See mall iseloomustab laulma, tõusma-, murdma- ja mõskma-tüüpi sõnade vormistikku, nt `laul/ma : `laul/da : laula/b : `laul/dakse.

5. mall, mille korral muutetüvi tuleb esile ainult umbisikulises tegumoes, iseloomustab kolme käskima-tüüpi sõna: `usku/ma : `usku/da : usu/b : usu/takse ~ `us/takse, `kisku/ma : `kisku/da : kisu/b : `kis/takse, `käski/ma : `käski/da : käsi/b : `käs/takse.