MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

M22

Sõna eri vormides esinevad tüvekujud võivad üksteisest erineda oma astme poolest, st välte või sisehäälikute poolest või nii välte kui sisehäälikute poolest, nt `haara/ma : haara/ta, tõbi : tõve, `ohka/ma : oha/ta. Astme poolest erinevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas nimetatakse astmevahelduseks.

Kui astmevaheldus avaldub ainult välteerinevuses, siis vahelduvad eri tüvevariantides II ja III välde, nt `karju/ma : karju/b, laine : `laine.

Kui astmevaheldus avaldub sisehäälikute erinevuses, peab vähemalt ühe tüvevariandi sisehäälikute seas esinema sulghäälik või s, mis teises tüvevariandis puudub või on teistsuguse pikkusega, nt `karga/ma : kara/ta, tõsi : `tõe, `paat : paadi. Muudel juhtudel ei kuulu sisehäälikute erinevus astmevahelduse alla, vaid tegemist on lõpuvaheldusega, mis lihtsalt ulatub sõna sisehäälikuteni, nt `eesel : `eesli, `kringel : `kringli.

Astmevahelduse seisukohalt jagunevad tüvekujud tugeva- ja nõrgaastmelisteks. Tugevaastmeline tüvi (T) on tavaliselt kolmandavälteline, nõrgaastmeline tüvi (N) teisevälteline, nt `haara/ma (T) : haara/ta (N), saade (N) : `saate (T). Kui astmeerinevus ilmneb selles, et ühes tüvevariandis esineb sulghäälik või s, mida teises tüvevariandis pole, on tugevaastmeline tüvevariant see, milles sulghäälik või s esineb, ja nõrgaastmeline see variant, milles sulghäälik või s puudub, olenemata kummagi tüvevariandi vältest, nt `jõud (T, III välde) : `jõu (N, III välde), tõbi (T, I välde) : tõve (N, I välde), käsi (T, I välde) : `käe (N, III välde).

Astmevaheldus hõlmab kahte nähtust: astmemuutust ja astmevaheldusmalli.

Astmemuutus iseloomustab konkreetseid fonoloogilisi teisenemisi, mis leiavad aset algvormist erinevas astmes tüvevariandi moodustamisel. Astmemuutusreeglid kirjeldavad nt seda, kuidas tüvekujust `vaata(ma) saadakse tüvekuju vaada(nud) või tüvekujust ohe tüvekuju `ohke.

Astmevaheldusmall iseloomustab seda, missuguses astmes tüve sõna eri muutevormides kasutatakse, olenemata sellest, kuidas vastavas astmes tüvekuju on moodustatud. Nt sõnade `haara/ma ja `karga/ma vormides vahelduvad tugeva- ning nõrgaastmeline tüvevariant ühtemoodi, vrd `haara/ma (T) : haara/ta (N) : `haara/n (T) ja `karga/ma (T) : kara/ta (N) : `karga/n (T). Seega on need kaks sõna ühesuguse astmevaheldusmalliga, kuigi konkreetne astmemuutus on mõlemas sõnas erinev, vrd ainult välteerinevusega vorme `haara/ma : haara/ta ja sisehäälikute poolest erinevaid vorme `karga/ma : kara/ta.