MORFOLOOGIAVORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTEDMuuttüübid ja erandidM19Vormiõpetuses pole mõtet esitada kõikide sõnade kõikide vormide moodustusreegleid. Ühesuguse algvormi ehitusega sõnad muutuvad enamasti ühtemoodi, st nende tüvega toimuvad ühesugused muutused ja nad kasutavad ühesuguseid formatiive. Vrd nt /2 I V/-sõnade ema ja käbi vorme: ema : ema : ema: emasse : emade : emasid ja käbi : käbi : käbi : käbide : käbisid. Sõnad, mis vormimoodustuses alluvad ühesugustele reeglitele, moodustavad muuttüübi.Ühe muuttüübi kirjeldamiseks piisab, kui valida välja üks sõna, mis seda tüüpi esindab, ehk tüüpsõna, ja kirjeldada ainult seda sõna. Üksnes algvormi ehituse järgi sõnu siiski muuttüüpidesse jagada ei saa, sest leidub sõnu, mille muutmine erineb tavalisest vastava algvormi ehitusega sõnade muuttüübist. Nt /2 I V/-sõnad pada ja madu kasutavad küll samasuguseid formatiive, nagu ema ja käbi, aga teatud vormides nende tüvi teiseneb: pada : paja : pada : pajasse : padade : padasid ja madu : `mao : madu : `maosse : madude : madusid. Seepärast võib öelda, et ema- ja pada-tüüp on /2 I V/-sõnade kaks võimalikku muuttüüpi. Keeles leidub üksikuid sõnu, mille muutmine on täiesti erandlik või erineb mõne tüübi muutmisest mõne üksiku vormi osas. Neid sõnu nimetatakse eranditeks ehk erandsõnadeks. Nt erandsõna õlu muutub täiesti ainulaadselt: õlu : õlle : õlut : õllesse : `õllede : `õllesid, erandsõna sada muutub üldiselt nii nagu sõda-tüüpi sõnad, ainult ainsuse osastavas käändes on tal paralleelselt võimalikud kaks vormi: vrd sõda : sõja : sõda : sõdade : sõdasid ~ sõdu ja sada : saja : sada ~ sadat : sadade : sadasid ~ sadu. Sõna sada saab pidada sõda-tüübi erandiks, aga sõna õlu sidumine mingi tüübi külge on tinglik. |