MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Pöördkonnad

M175

õppima-tüüpi (EKS-i 55. ja 56. tüüp) kuulub umbes 2000 /2 III V/-sõna. Enamik neist on i-, u-lõpulised, nt `õppi/ma, `tungi/ma, `matki/ma, `viili/ma, protes`teeri/ma, ana`lüüsi/ma, `hõõru/ma, `rikku/ma, `astu/ma; sama moodi käitub ka kümmekond e-lõpulist sõna, nagu `itke/ma, `kätke/ma, `haisema. Erandlikult kuulub siia tüüpi ka kaks a-lõpulist sõna: `kuiva/ma, `kasva/ma (vrd M188).

Enamik sõnu on vältemuutuslikud, nagu `matki/ma : matki/b, `viili/ma : viili/b, `õppi/ma : õpi/b. Sõnad, mille ehitus vastab pikkusmuutuse tingimustele, alluvad pikkusmuutusele, nagu `kinki/ma : kingi/b, `streiki/ma : streigi/b. Umbes 60 omasõna on laadimuutuslikud, nt `kõndi/ma : kõnni/b, `mahtu/ma : mahu/b.

/2 III V/-sõnade seas ei ole piir astmevaheldusliku ja astmevahelduseta muutmisviisi vahel siiski päris range. Osa niisuguse struktuuriga sõnu võib muutuda nii astmevahelduslikult (õppima-tüübi järgi) kui ka ilma astmevahelduseta (jälgima-tüübi järgi, vrd M170). Kahte moodi on lubatud muuta järgmisi sõnu:

`hälbima: hälvi/b ~ `hälbi/b
`küündi/ma: küüni/b ~ `küündib
`lehti/ma: lehi/b ~ `lehti/b
`lekki/ma: leki/b ~ `lekki/b
`pürgi/ma: püri/b ~ `pürgi/b
`setti/ma: seti/b ~ `setti/b
`sulgi/ma: suli/b ~ `sulgi/b
`sütti/ma: sütib ~ `sütti/b
`tekki/ma: teki/b ~ `tekki/b
`vetti/ma: veti/b ~ `vetti/b
`hukku/ma: huku/b ~ `hukku/b
`kaiku/ma: kaigu/b ~ `kaiku/b
`rappu/ma: rapu/b ~ `rappu/b
`sattu/ma: satu/b ~ `sattu/b
`soigu/ma: soiu/b ~ `soigu/b
`vappu/ma: vapu/b ~ `vappu/b
`võppu/ma: võpu/b ~ `võppu/b
`lõppe/ma: lõpe/b ~ `lõppe/b
`sulge/ma: suleb ~ `sulge/b

Vältevahelduslik ja vältevahelduseta muutmine on mõlemad lubatud ka nendes /2 III V/-sõnades, kus kirjapilt välteerinevust ei kajasta. Nt

`hõljuma: hõlju/b ~ `hõlju/b
`kustu/ma: kustu/b ~ `kustu/b
`lausu/ma: lausu/b ~ `lausu/b
`säili/ma: säili/b ~ `säili/b
`kätke/ma: kätke/b ~ `kätke/b
`veere/ma: veere/b ~ `veere/b
`haise/ma: haise/b ~ `haise/b
`kasva/ma: kasva/b ~ `kasva/b
`kuiva/ma: kuiva/b ~ `kuiva/b