MORFOLOOGIAMUUTTÜÜBIDLiitarvsõnade käänamisestM160Liitjärgarvsõnade käänamisel muutub ainult viimane sõna, arvsõna esikomponendid jäävad kõigis käänetes omastavasse.
Liitpõhiarvsõnade käänamisel muutuvad nimetavas, omastavas ja osastavas kõik komponendid (olenemata kokku- või lahkukirjutamisest). Sõna tuhat osastav on liitarvu koostises tuhat. Alates sisseütlevast jäävad esikomponendid omastavasse ning käändub ainult viimane sõna.
Kui mõnda arvsõna osa on vaja rõhutada, võib see ka esikomponendina kõigis käänetes muutuda, nt Mitmest inimesest siin õieti juttu on? -- Vähemalt kolmest- kuni neljastsajast. VII käändkonda kuuluval arvsõna järelkomponendil -kümmend on osastavas käändes kaks paralleelvõimalust: kümmend ja kümme/t.
Arvsõna osa -teist(kümmend) võib nimetavas, omastavas ning osastavas esineda ilma järelkomponendita -kümmend. Alates sisseütlevast on järelkomponent vajalik. Sõnaosa -teist ei käändu, teised osad käänduvad nagu tavalised liitarvsõna osad.
Sõna pool käitub tavalise arvsõnakomponendina: `pool+sada : poole+saja : `pool/t+sada(t) : poole+saja/sse (rõhulises asendis poole/sse+saja/sse ~ `pool/de+saja/sse). Liitarvsõnas poolteist võib esiosa pool- omastavas ja alates sisseütlevast jääda muutumatuks või olla omastavakujuline: `pool+teist : `pool+teise ~ poole+teise : `pool/t+teis/t : `pool+teise/sse ~ `pool+`teise ~ poole+teise/sse ~ poole+`teise. Pikemate liitarvsõnade (poolteistkümmend, poolteistsada) esikomponendina esineb poolteist- alates sisseütlevast omastavas. Rõhulises asendis võib osis -teist- käänduda, kusjuures sisseütlevas on tal kaks paralleelvormi nagu sõnal teine: `pool+teise+`kümne ~ poole+teise+`kümne : `pool/t+teis/t+kümmend ~ `pool/t+teis/t+kümme/t : `pool+teise+`kümne/sse ~ poole+teise+`kümne/sse (rõhulises asendis `pool+teise/sse+`kümne/sse ~ `pool+`teise+`kümne/sse ~ poole+teise/sse+`kümne/sse ~ poole+`teise+`kümne/sse). |