MORFOLOOGIAMUUTTÜÜBIDKäändkonnadM143nali--sõber-tüüpi (EKS-i 18. tüüp) kuulub a) üle 40 /2 I i/-sõna, nagu ohi, kuhi, neli, kiri, asi, padi, vari, veli, tali, b) veidi üle 20 /2 I C/-sõna, milles helilisele lõpukonsonandile (l, r, v) eelneb e, nagu vagel, kabel, mäger, puder, õgev. Muutevormistik kattub täiesti avatud siil-tüübiga, v.a algvorm ise, mis on määramata astmega. Üksiksõnuti esineb ainsuse osastavaga kattuv lühike sisseütlev, nt ahi : ahju/sse ~ `ahju, oder : odra/sse ~ `otra. Vormitüveline mitmuse osastava käände paralleelvorm võib üksiksõnuti fonoloogilise piirangu tõttu puududa, nt puri : p`urje/sid.nali-alltüübi sõnade muutevormistik võib olla mistahes astmemuutuse liigiga. Kui algvormis on esimese ja teise silbi piiril lühike klusiil, on muutevormistik kirjeldatav pikkusmuutuslikuna: kabi : kabja : `kapja; muul juhul on muutevormistik tavaliselt vältemuutuslik: nali : nalja : `nalja; ühel juhul laadimuutuslikuna: rohi : rohu : `rohtu. Algvormi erandlikkus tingib ka eripärase lõpumuutuse: i → jV; tavaliselt on tekkivaks vokaaliks a: nali : nalja; harvem u või e: ahi : ahju, puri : purje. Kolmel sõnal esineb veelgi omapärasem lõpumuutus: tali : talve, põli : põlve, rohi : rohu. sõber-alltüübi sõnades on esimese ja teise silbi piiril alati lühike klusiil, millest johtuvalt kõigi sõnade muutevormistik on pikkusmuutuslik. Lõpumuutuse liigiks on eC → CV, tavaliselt on tekkivaks vokaaliks a: sõber : sõbra, harvem u või e: puder : pudru, teder : tedre. |