MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

M140

siil-tüüpi kuulub umbes 8700 sõna. Need on a) /1 C/-sõnad, nagu `laul, `kurk, `jalg; b) kolme- ja enamasilbilised võõrsõnad pearõhuga viimasel silbil, nagu emotsi`oon, an`tenn; c) kolme- ja enamasilbilised võõrsõnad kaasrõhuga viimasel silbil, nagu konser`va:nt, manda`rii:n, tabu`ret, d) üksikud kahesilbilised võõrsõnad, mille viimane silp käitub vormimoodustuses astmevahelduslikult, nagu `piis`kop, `kont`sert.

Võõrsõnadele avatud osas alluvad selle tüübi sõnad (olenevalt tüve struktuurist) välte- või pikkusmuutusele ning lõpumuutusele 0 → i, nagu `siil : siili, emotsi`oon : emotsiooni, konser`vant : konservandi. Ainult omasõnades ja väga vanades laenudes esineb laadimuutust ning lõpumuutust 0 → a, 0 → e, 0 → u, nt `sünd : sünni, `kaer : kaera, `jalg : jala, `hang : hange, `sulg : sule, `kasv : kasvu, `kulg : kulu.

Mitmuse osastav. Ehkki normipäraselt on kõikidest siil-tüübi sõnadest lubatud kaks mitmuse osastava käände vormi, on sid-formatiiviga vorm enamasti selge stiililise varjundiga, vrd `siil : `siile ~ `siili/sid, `kott : `kotte ~ `kotti/sid, `jalg : `jalgu ~ `jalga/sid. Sõnade korral, mis on tegelikult pikemad kui ühesilbilised, on sid-formatiiviga vorm koguni küsitav, vrd emotsi`oon : emotsi`oone (~ ?emotsi`ooni/sid), konser`vant : konser`vante (~?konser`vanti/sid), tabu`ret : tabu`rette (~ ?tabu`retti/sid).

Vokaalmitmuse levik. Teistes käänetes peale mitmuse osastava esineb siil-tüüpi sõnadest vokaalmitmuse vorme ainult üksikutes püsiühendites, nagu jälile (jõudma), ja luulekeeles (vt lähemalt M70).

jõud-alltüüp (EKS-i 24. tüüp). Ligi 30 laadivahelduslikul siil-tüüpi sõnal on ainsuse omastav konsonandi kao ning vokaaliteisenduste tagajärjel ühesilbiline, nt `jõud : `jõu, `hoog : `hoo, `pood : `poe, `saag : `sae, `roog : `roa. Niisuguste sõnade lõpumuutuse vokaal selgub kindlamini ainsuse osastavas käändes, nt sõnas `hoog : `hoo : `hoogu on lõpumuutus 0 → u, sõnas `pood : `poe : `poodi lõpumuutus 0 → i. Algvormis d-ga lõppevatel sõnadel võib mitmuse nimetav kääne väliselt ainsuse nimetavaga kokku langeda, ehkki analüüsida tuleb neid erinevalt: nt ainsuse nimetav `jõud (tugevaastmeline lähtetüvi), mitmuse nimetav `jõu/d (nõrgaastmeline muutetüvi + formatiiv d).