MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILINE PARADIGMA

Vormidevahelised analoogiaseosed

M112

Analoogiaseosed pöördsõna paradigmas

Pöördsõna põhivormid on ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre ja kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik. Pöördsõna põhivormide hulgas ei ole individuaalseid vorme. Kõik neli vormi on aluseks mingitele teistele lihtvormidele (vt M20).

ma-tegevusnime alusel moodustatakse tema käändevormid, isikulise tegumoe kindla kõneviisi lihtminevik, kaudse kõneviisi olevik ja isikulise tegumoe oleviku kesksõna: `kinki/ma → `kinki/mas, `kinki/mast, `kinki/maks, `kinki/mata, `kinki/sin, `kinki/sid, `kinki/s, `kinki/sime, `kinki/site, `kinki/sid, `kinki/vat, `kinki/v; `vestle/ma → `vestle/mas, `vestle/mast, `vestle/maks, `vestle/mata, `vestle/sin, `vestle/sid, `vestle/s, `vestle/sime, `vestle/site, `vestle/sid, `vestle/vat, `vestle/v.

da-tegevusnime järgi moodustatakse des-vorm, käskiva kõneviisi mitmus, möönva kõneviisi olevik, isikulise tegumoe mineviku kesksõna ja tingiva ning kaudse kõneviisi minevik: `kinki/da → `kinki/des, `kinki/gem, `kinki/ge, `kinki/gu, `kinki/nud, `kinki/nuksin, `kinki/nuksid, `kinki/nuks, `kinki/nuksime, `kinki/nuksite, `kinki/nuksid, `kinki/nuvat; vestel/da → vestel/des, vestel/gem, vestel/ge, vestel/gu, vestel/nud, vestel/nuksin, vestel/nuksid, vestel/nuks, vestel/nuksime, vestel/nuksite, vestel/nuksid, vestel/nuvat.

Kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöörde järgi moodustatakse teised sama allparadigma pöörded, käskiva kõneviisi ainsus ja tingiva kõneviisi olevik: kingi/b → kingi/n, kingi/d, kingi/me, kingi/te, kingi/vad, kingi, kingi/ksin, kingi/ksid, kingi/ks, kingi/ksime, kingi/ksite, kingi/ksid; `vestle/b → `vestle/n, `vestle/d, `vestle/me, `vestle/te, `vestle/vad, `vestle, `vestle/ksin, `vestle/ksid, `vestle/ks, `vestle/ksime, `vestle/ksite, `vestle/ksid.

Kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe oleviku järgi moodustatakse kõik ülejäänud umbisikulise tegumoe vormid: kingi/takse → kingi/ti, kingi/taks, kingi/tavat, kingi/tagu, kingi/tama, kingi/tav, kingi/tud; vestel/dakse → vestel/di, vestel/daks, vestel/davat, vestel/dagu, vestel/dama, vestel/dav, vestel/dud.

ma-tegevusnimi	→	ma-tegevusnime käändevormid; kindla kõneviisi lihtmineviku pöörded; kaudse kõneviisi olevik; isikulise tegumoe oleviku kesksõna
da-tegevusnimi	→	des-vorm; käskiva kõneviisi mitmus; möönva kõneviisi olevik; isikulise tegumoe mineviku kesksõna; tingiva ja kaudse kõneviisi olevik
Kindla kv ol ains3	→	kindla kv oleviku ülejäänud pöörded; tingiva kõneviisi olevik
Kindla kv umbis tgm ol	→	ülejäänud umbisikulise tgm vormid

Loetletud põhivormid (ja analoogiareeglid) ei ole piisavad kirjeldamaks 28 pöördsõna vormistikku. Nendeks ebaregulaarseteks sõnadeks on: laskma, pidama, pesema, kusema, tegema, nägema, tulema, panema, surema, olema, minema ja 17 välteteisenduslike vormidega ühesilbilist vokaallõpulist sõna (I pöördkonna näima-, saama-, käima-, jooma-tüüp).