LEKSIKOLOOGIA
SÕNAVARA
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L7
Põlis- ehk genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui
laenu kuskilt mujalt. Soome-ugri keeleteadus on põlis- ehk genuiin- ehk genuiinses
tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga
sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma):
| Päritolurühm |
Aeg |
Arv |
Näiteid |
| uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles) |
uurali algkeelest (aegade hämarusest -- IV aastatuhandeni e.m.a) |
104 -- 119 tüve |
ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi |
| soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles) |
soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi) |
179 -- 306 |
hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks |
| soome-permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles) |
soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a) |
55 -- 141 |
amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana |
| soome-volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles) |
soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a) |
81 -- 158 |
jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö |
| soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles) |
varasest läänemere-soome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi) |
90 -- 177 |
huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge |
| läänemere-soome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles) |
hilisest läänemere-soome algkeelest (I aastatuhat e.m.a) |
601 -- 807 |
aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse-, võlg |
| liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemere-soome keeltes) |
|
400 -- 515 |
hirm, ihne, isu, komme, kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali |
| eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks) |
|
1075 -- 1152 (431 -- 489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved) |
hiili-, ila, kesv, lubi, lõhn, mahe, mõru, raip (raibe), roni-, räni, ürp |
|