LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Fraseoloogia

L51

Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? Enamik fraseologisme on stiililiselt markeeritud. Võrreldagu näiteks värvikat loobib kaikaid kodaratesse ja neutraalset teeb takistusi, kirjutan kahe käega alla ja olen täiesti päri, keeras kihva ja rikkus ära, suur nina ja tähtis isik, nagu välk selgest taevast ja ootamatult, kas või nui neljaks ja igal juhul, Jeeriku pasun ja väga vali hääl, ei ole mees ega midagi ja on vilets mees, töö käib täie auruga ja hoogsalt.

Lähedane mõiste on fraseem ehk püsiühend, s.o püsiv tavapärane sõnade ühend keeles. Nt terminid käiku vahetama, rahvusvaheline leping, vaikiv nõusolek, avalik õigus; eestilised eitused ei liiguta oimugi, ei liiguta lillegi, närvgi ei liigu, silmgi ei pilgu.

Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Ebatäpselt on seda sõna kasutatud ka fraseologismi tähenduses üldse. Peale selle kasutatakse sõna idioom tähistamaks mingile keelele eriomast sõna, vormi, püsiühendit, millele teistes keeltes ei leidu samalaadset vastet. Nt idioome paneb kindad kätte, kuidas käsi käib?, ära aja kärbseid pähe, tegi karutükke saab küll inglise või vene keelde tõlkida, ent mitte nii, et kuidas käsi käib = how is hand walking = как рука ходит.

Idiomaatiline tähendab 'tähenduslikult kokkusulanud'. Idiomaatiline väljend on sama mis idioom.

Idiomaatika on kõik mingi keele idioomid kokku ja samal ajal ka õpetus mingi keele idioomidest.

Nagu mainitud, esinevad fraseologismidena ka võrdlused. Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (või tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas.

Rohkesti esindatud fraseologismiliik on kõnekäänud. Need on piltlikud püsiütlused mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks. Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas.

Fraseologismid on tihtipeale ajahamba all kulunud. Nii on järgmistes näidetes nurksulgudes osad tänaseks kadunud: rindu [kokku] pistma, jalga [käia] laskma, [nutika] peaga poiss.

Eesti fraseologismides on tihti kõlakujundeid, eriti alg- ja lõppriimi. Algriim esineb alliteratsiooni või assonantsina (kaashääliku- või täishäälikukordusena), nt käi kuu peale kurke müüma, ei püsi pudeliski paigal, käib käest kätte, pani pihta, rusikas rullis, suure surmaga, kuidas käbarad käivad?, kaval kui kapsauss, nagu tuli tuha all, lase käed käia!, tuhat ja tuline, tühja täis. Lõppriime on näha-kuulda fraseologismides ei aita ussi- ega püssirohi, iidamast ja aadamast, ei kihku ega kahku, ei kippu ega kõppu.