LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Sõnasemantika

L49

Tähenduskordused on tautoloogia ja pleonasm. Neid mõisteid on varem püütud lahus hoida, nüüd aga hrl enam ei eristata ei meil ega mujal. Käsitleme neid siingi mõlemat kõneliiasusena, mis seisneb sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetus korduses. Nt ühtlasi ka, samuti ka, üksikutel erandjuhtudel, seaduse eelnõu projekt, rikas miljonär, reaalne tegelikkus, kindel veendumus, täiesti juhuslik kokkusattumus, kõige optimaalsem, ilmus taas ja taas uuesti.

Üleliia on määrsõnad esimese tulba ühendverbides, mille asemel peaks kasutama teise tulba lihtverbe (määrsõna ära jättes) või kolmandas tulbas olevaid samatähenduslikke ühendverbe:

ümber töötlematöötlemaümber töötama
ümber reformimareformimaümber kujundama
ümber reorganiseerimareorganiseerimaümber organiseerima = ümber korraldama
üles loetlemaloetlemaüles lugema
üles ilmutamailmutamaüles näitama
ette ennustamaennustamaette kuulutama
ette prognoosimaprognoosimaette kuulutama
ette kujutlemakujutlemaette kujutama
ette valmistumavalmistuma(end) ette valmistama
ette eeldamaeeldamaette nägema
juurde lisamalisamajuurde panema
edasi edenemaedenemaedasi arenema
lahti dešifreerimadešifreerimalahti šifreerima
vahele sekkumasekkuma(end) vahele segama
ära likvideerimalikvideerimaära kaotama

Liiale ei maksaks tautoloogia tõrjumisega siiski minna. Nt ühendverbide ära pole kaugeltki alati üleliigne, vaid võib verbile anda kas uue või vähemalt perfektiivsuse tähenduse: ära arvama, ära kulutama, ära maksma, ära minema, ära rääkima, ära sõitma (vt SÜ15).

Ei ole põhjust pahaks panna ka rahvakeelsete liitsõnade tautoloogiat, nt sõnus pärnapuu, särjekala, aprillikuu, roosilill, peigmeespoiss on põhisõnad tegelikult liigsed. Teame ju, et pärn on puu, särg kala jne. Sama võtet kasutab keel võõrsõnade puhul, mille tähendus tihti tundmatu -- lisatud omakeelne põhisõna ütleb teadmiseks hüperonüümi (lähima soomõiste). Nt kirjakeelsed nimetavalise liitumisega rotang = rotangpalm, ruberoid = ruberoidpapp, mulinee = mulineelõng, simultaan = simultaanmäng ja argikeelsed omastavalise liitumisega borš = boršisupp, bronh = bronhitoru, gripp = gripihaigus.

Teiselt poolt on jälle liitsõnu, kus täiendsõnad tegelikult liigsed, nt mäekink, viljaikaldus, piibutobi, ususekt.

Väljenduse mõjukuse ja nähtuse igakülgse esituse huvides kasutatakse tautoloogiat kirjanduses ja rahvaluules lausekujundina, nt regilaulus:

Kesse teilt merele lähvad,
kesse aerule aeta,
sugaralle sunnitakse?
Mehed meilt merele lähvad,
poisid aerule aeta,
sugaralle sunnitakse.

Ilukirjanduses on rohkesti teineteist kordavaid, aga väljendust mõjusamaks tegevaid sünonüümipaare:

meel ja mõte
vaen ja viha
häda ja viletsus
surm ja põrguhaud
rist ja viletsus
arm ja hellus
häda ja vaev
lust ja rõõm
rist ja häda

Samasuguseid sõnapaare kasutatakse kõnekeeleski:

ohkis ja puhkis
kärin ja mürin
hüppas ja kargas
luud ja kondid
aietas ja oietas
must ja räpane
hoia ja kaitse
lust ja lillepidu
hool ja mure
ei otsa ega äärt
jõudu ja jaksu