LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Sõnasemantika

L42

Tähendus

Püüame seletada ka käesolevas paragrahvis peagu igas lauses korduvat tähenduse mõistet. Tähendus, täpsemalt leksikaalne tähendus, on kindla häälduskujuga (foneemijärjendiga) või kirjapildiga (tähejärjendiga vms) püsivas seoses olev tegelikkuslõigu (eseme, nähtuse, omaduse) peegeldus teadvuses. Kõige lühemalt öeldes on tähendus märgiga vastavusse seatud sisu. Tähendus kirjutatakse ülakomade vahel.

Tänapäeva tähendusteooria tugisambaid on C.K. Ogdeni ja I.A. Richardsi semantiline kolmnurk, mille nad esitasid 1923. aastal.

joonis

Tähistaja ehk märgikeha (sümbol), sõna puhul on see sõnakest, nt maja häälduskuju või kirjakuju.

Tähistatu ehk signifikaat ehk mõtt on referendi peegeldus teadvuses. Lihtsamini öeldes on see referendi mõiste, nt see, mida me käsitame majana.

Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikkuses.

Tähistatu ja tähistaja vahelist suhet nimetatakse kontseptuaalseks tähenduseks ehk signifikaattähenduseks, s.o sõna mõistesisuks.

Tähistaja ja referendi (sõnakesta ja tegelikkuse) suhe on üldiselt meelevaldne, s.o referendi omadused ei määra sõnakuju. On aga siiski sõnu, mille puhul see suhe päris meelevaldne ei ole -- niisugused on eelkõige onomatopoeetilised ja deskriptiivsõnad (vt L8).

Tegelikkus on mis ta on, aga inimesed võivad teda vaadelda eri vaatenurgist. Üht ja sama olendit, nähtust, tegevust jm saab keelendada ehk keeles väljendada lugematul hulgal viisidel. Iga keelendus on ühest vaatenurgast paistva ühe tegelikkusekülje enam-vähem täpne kujutus. Ühe ja sama pooliku pudeli kohta võib öelda pooltühi pudel ja pooltäis pudel olenevalt sellest, kas on kasulik osutada, et pudel saab peagi tühjaks või vastupidi -- pudel on veel üsna täis. Üks ja sama naine võib ühele olla täidlusele kalduv vanaproua ja teisele paks vanaeit. Vaatenurga valikut mõjutavad suhtlussituatsioon, varem öeldu, vestluskaaslane, kõneleja eesmärgid, asjast huvitatus jpm. Keeletarvituses on suuri erimeelsusi selles, missugune keelendus on teatud isiku, nähtuse, sündmuse vm kohta just see õige. Nt Ivan Ivanovitš Ivanov on ühele poolele vapper luuraja, teisele räpane spioon, aga Jack Smith on just esimesele poolele räpane spioon ja teisele vapper luuraja. Sündmus, mis kolmveerand sajandit oli maailma ajaloo tippsündmus Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, on nüüd pisuke punamäss.

Omavahel tähenduslikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja, üks tähendusväli on nt värvused. Tähendusväljad kajastavad tegelikkuse hierarhilist liigendamist: sõidukite tähendusväljas on autod, rongid, lennukid, bussid, trollid .., autode tähendusväljas sõiduautod, veoautod, mänguautod .., sõiduautode tähendusväljas limusiinid, pikapid .. Sõnaga väli seostub midagi tasapinnalist. Kui seda tähendusseoste väljendamisel väheks peetakse, siis kasutatakse terminit tähendusvõrgustik, mis lisab kujutlusele ruumilisust.