LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKAALSED SUHTED

Paronüümid

L40

Paronüümia on sõnade segav kõlaline sarnasus sisulise erinevuse korral.

Eriti tülikad on tähenduslikult lähedased paronüümid, sest sõnade väliskuju sarnasuse tõttu on väikeste tähendusvahede hoidmine väga raske. Eesti tuletussüsteemi rikkus on kohati pöördunud keele hädaks, kui tüvesid üle koormatakse (vt järgnev hoiatusloetelu).

Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nii on Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik'; karikas 'kariderohke (meri vm)'; klimberdaja 'klimbitegija'; kogelema 'pidevalt või korduvalt kogema'; sulistama 'kedagi suliks tembeldama'.

Teine mänguobjekt on olnud võõrsõnad: adressant 'külakorda käiv kerjus, kes on varustatud kindlate aadressidega'; kontakt 'riietamata luukerest tehtud maal või joonis'; mulinee 'mulisemise lõpp-produkt'.

Näpunäiteid paronüümide kasutamisel

Moto: ".. kumbki sõna omaette on hea ja laitmata ja kui
oleks ükskõik kumb neist üksi keeles, siis ei võiks tema
vastu midagi olla, aga kahekeste paaris on nad rääkijale
ja kuuljale nuhtluseks."

Kaarel Leetberg 1927

alaline

pidevalt kestev, püsiv. Vastand: ajutine. Alaline elukoht, elanik. Alaline valve (= püsivalve). On alalises rahahädas

alatine

alati või tihti esinev, korduv, sage. Alatine külaline. Alatine tüütu kurtmine

 

edendama

edasi arendama, edasi viima, soodustama. Ei edendata kultuuri

etendama

ette kandma, esitama; osa mängima. Linnateater etendas "Tartuffe'i". Ekspresident ei etenda poliitikas enam mingit osa

 

elunema

elanikuna asuma. Majas eluneb kuus perekonda

elutsema

kiratsevalt elama, vegeteerima; elunema. Paadialused elutsevad ilma hooleta ja tööta. Koger elutseb seisvas vees

 

enamik

suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. Talu põllud on enamikus (= enamalt jaolt) liivased

enamus

arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. Enamusrahvus, -valitsus

 

enne

(ajaline). Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli? Enne (= esmalt) mõtle, siis ütle. Enne kui koju lähete, lõpetage töö. Annab tuletise ennemalt.

ennem

pigem. Ennem surm kui niisugune elu. Annab tuletise ennemini.

 

ennetama

hrl millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda jõudma. Selgitas põhjalikult oma seisukohti, et ennetada vastuväiteid

ennistama

restaureerima, endisse seisukorda seadma; juuras: uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma. Ennistatud raekoda. Juhataja ennistati ametikohale

 

erakordne

haruldane, harukordne. Neiu erakordne ilu

erakorraline

mittekorraline. Erakorraline istungjärk. Riigis kehtestati erakorraline seisukord

 

eri

erinev; eraldi, omaette olev. Piibelehel olid jalas eri (= erinevat) värvi sokid (üks üht, teine teist värvi). Me töötame eri tubades

eri-

(liitsõna esiosa) eriline, spetsiaalne. Erijuhtum, -luba, -olukord

erinev

erisugune, isesugune, see, mis millestki erineb või lahkneb. Jüri on teistest erinev. Aga: Prooviti mitmeid erinevaid meetodeid --> Prooviti mitut meetodit

 

esindama

kellegi või millegi nimel, eest või volitusel esinema või tegutsema. Esindab Eestit Euroopa Liidu juures

esitama

avaldama, väljendama; millegagi esinema; üle või sisse andma; ette panema. Esitas oma väited. Koor esitas kaks rahvalaulu. Esitage avaldus ülikooli astumiseks. Esitatud kandidaadid

esitlema

<kellele keda või mida> tutvustama. Lubage teile esitleda oma sõpra

 

esildis

(kirjalik) ettepanek. Tegi esildise kultuurikomisjonile

esindus

esindajad (rühm inimesi või asutus). Kuue riigi võrkpalliesindused. Diplomaatiline esindus

esitus

esitamine; esituslaad. Laul kõlas esimest korda kammerkoori esituses. Pillimees varieerib esitust

esitlus

esitlemine, tutvustamine, presentatsioon. Koguteose esitlus

 

hüve

hea külg, paremus; heaolu, kasu. Nautis maaelu hüvesid. Maised hüved. Rahva hüveks

hüvis

aineline vara; mingi tarbe rahuldamiseks tööga loodud produkt. Tsiviliseeritud inimesele tarvilike hüviste tootmine.

hüvitus

kahju tasumine, kompenseerimine, heakstegemine. Sai kahju hüvituseks natuke raha

hüvitis

kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline, aineline, moraalne hüvitis. Nõudis kahju eest hüvitist

 

ja

on sidesõna

jaa = jah

on rõhumäärsõnad (jaatussõnad). Ütle ei või jaa

 

juhend

eeskiri, reeglite või õpetuste kogu. Ameti-, töö-, võistlusjuhend

juhis

reegel. Arvutus-, käitumis-, õigekirjutusjuhis

 

juht

(juhu) sama mis juhtum. Nimetavas käändes sageli parem juhtum: käesolev juht, parem käesolev juhtum. Mis juhul, millisel juhul. Paremal, halvemal, vastasel, äärmisel juhul. Igal juhul, igaks juhuks. Erand-, üksikjuhtudel

juhtum

esinemisfakt, üksiksündmus, puhk, kord. Erand-, surma-, vahe-, õnnetus-, üksikjuhtum

juhus

ettearvamatu sündmus, olukord või võimalus. Kasutab juhust

 

järel

Suve järel tuleb sügis. Käib mu järel nagu vari. Käis palga järel. Sada krooni on järel

järele

Asusin järjekorda teiste järele. Läksin palga järele. Suur nõudmine raamatute järele. Järele jäänud toit. Annab, jätab, mõtleb, teeb, uurib, vaatab järele. Järelevaatus, -valve, -pärimine

järgi

põhjal, alusel. Seaduse, reeglite, uue korra järgi

 

järgmiselt

järgmisel viisil. Tulud jaotati järgmiselt: ..

järgnevalt

(järjekorras) edasi. Järgnevalt õpime ära polkasammu

 

jäte

(kasutuskõlbmatu) jäänus. Toidujätted

jääk

üle- või järelejäänud osa. Jääk 150 krooni (nt hoiuraamatus). 27 : 5 = 5, jääk 2

jäänuk

bioloogias ja geoloogias: relikt, endisajast säilinu. Jäänukloom, -taim, -järv

jäänus

järelejäänu, säilinu. Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse jäänused. Maised jäänused (= surnukeha)

jäätmed

(ains jääde) ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik, nt vanapaber, -metall. Puidu-, toidu-, tootmisjäätmed. Jäätmetöötlus

 

kaasuma

<millele> juurde tulema, lisanduma. Juba kuid kestnud näljahädale kaasus nüüd veel katk

kaasnema

<millega> kaasas käima või olema, koos esinema. Õigusega kaasnevad kohustused

 

kaevand

maasse kaevatud süvend; arheoloogilistel kaevamistel korraga läbikaevatav tervikala; botaanikas: kahjurikäik taimes

kaevik

kaitsekraav, kraavitaoline muldehitis; ajutine kraavitaoline süvend. Eesliini kaevikud. Vundamendi kaevik

kaevis

väljakaevatud ese; mäenduses: kaevandatud maavara

 

kestus

vältus, ajaline pikkus. Lennu kestus

kestvus

edasikestmine; vastupidavus, püsivus. Tegevuse kestvus või lõpetatus. Järjekestvus. Paekivi kestvus

 

kleebik

kleeppilt, -märk, -sedel. Segaduse hoiaks ära argikeeles levinud sõna kleeps kasutamine. Auto-, kohvrikleebik (või: -kleeps). Baarisein kirendas kleebikutest (või: kleepsudest)

kleebis

trükisesse kleebitud vaheleht pildi, joonise vm-ga. Koguteosesse tuleb kleebisel Vooremaa kaart

 

kohaldama

täpselt kohakuti paigutama; juuras: (konkreetsel juhul) rakendama. Kohaldatud pinnad. Selles asjas tuleb kohaldada 15. paragrahvi

kohandama

<mida millega või millele, mida milleks> kohaseks tegema. Kohandab end ümbrusega. Töö kohandati uutele nõuetele. Inimeste veoks kohandatud veoauto

 

käsitama

aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve

käsitlema

(vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema

käsitsema

käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest

 

loendama

ära lugema, arvu kindlaks tegema. Loendas saarel luiki. Loendamatu hulk

loetlema

ükshaaval nimetades üles lugema. Loetlege Marie Underi luulekogud

 

lähetus

komandeering. Käis lähetusel Peterburi tehases. Rudolf Tobiase "Joonase lähetamine" õige pealkiri on "Joona läkitus"

läkitus

kiri, pöördumine vms. Presidendi läkitus rahvale

 

maks

(maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv rahasumma. Aktsiisi-, käibe-, maa-, tulumaks. Maksumaksja

makse

(III vältes makse) millegi eest väljamakstav rahasumma. Arvega ja sularahas maksed

 

märge

(märkme) napp ülestähendus, notiits. Päeviku-, reisimärkmed

märge

(märke) üks dokumendirekvisiite. Kinnitus-, kooskõlastus-, saabumismärge

märgend

liigile osutav lühend, eeskätt sõnastikus. Stiili-, erialamärgend

märkus

lühike (kirjalik või suuline) arvamusavaldus; nõrk noomitus; lisandus millelegi, lühike selgitus. Järelmärkus, allmärkus ehk joonealune märkus

 

määrama

ette kirjutama; kindlaks tegema, välja selgitama; ette nähtud olema. Seadus määrab, et .. Määras tähtede järgi ilmakaared. Need sõnad polnud määratud sinule.

määratlema

defineerima. Täpselt määratletud mõiste

 

omandama

(omandiks) saama, endale saama; õppima, saavutama. Omandas pärimise teel maja. Omandab vilumusi

omastama

omaks tegema; (omavoliliselt) endale võtma. Taim omastab mullast mineraalaineid. Omastas pettusega suure rahasumma

omistama

<kellele mida> omaks või kuuluvaks pidama. Tulele on omistatud maagilist mõju. Mitte kasutada tähenduses 'andma, määrama': mitte omistati, vaid anti auhind, autasu, teaduskraad, tiitel

 

otsak

otstükk, otsmine osa. Vooliku, puuri otsak

otsik

otsimisseade, otsija. Miiniotsija = miiniotsik

 

otsus

seisukoht; liik õigusakte. Jõudsin otsusele, et ei sõida. Valitsuse otsus, kohtuotsus

otsustus

otsustamine; loogikas: üks mõtlemisvorme. Maitseotsustus (= maitse järgi otsustamine). Kahest üksteisele vastukäivast otsustusest peab üks olema väär

 

pitsat

pitseri löömise vahend. Pitsatit hoitakse raudkapis

pitser

pitsatijälg. Dokumendil on rahandusministeeriumi pitser

 

retsept

arstitäht; segu koostise ja valmistamise kirjeldus. Arst kirjutas retsepti. Joogi-, toiduretsept

retseptuur

farmakoloogias: ravimite valmistamine ja väljastamine retseptide järgi; vastav õpetus

 

seade

(seade) seadmine; see, mis on seatud. Sihi-, sisse-, ülesseade. Hääle-, orkestri-, lilleseade

seade

(seadme) omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum. Elektri-, kliima-, kütteseade

seadis

konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt mittekasutatav seadme, masina või aparaadi osa. Pooljuhtseadis

seadeldis

mehhanism, masinavärk, kaadervärk (ei ole termin)

 

side

(side) ühenduse pidamise viis. Peab sidet, lõi side. Otse-, tagasi-, kaug-, silm-, post-, telefon-, elekterside

side

(sideme) sidumisvahend; suhe. Kaela-, sääre-, marliside. Sõlmib sidemeid (= loob suhteid). Vere-, sugulus-, armu-, salasidemed

 

teadis

vastus päringule (infonduses, raamatukogunduses). Biblio-, teema-, patenditeadis

teatis

dokumentide põhjal antav asutuse kirjalik tõend. Vallavalitsuse teatis. Makse-, tulumaksu-, arhiiviteatis

 

tunnistama

omaks või õigeks võtma; <mida milleks> millelegi hinnangut andma; juuras: kohtuasjas asjasse puutuvate faktide kohta ütlusi andma. On tunnistanud oma vigu. Tunnistas käsikirja vastuvõetavaks. Luba tunnistati kehtetuks

tunnustama

kehtivaks või õigeks pidama. On tunnustanud Eesti iseseisvust

 

tõendama

tõesust, tõepära või tõele vastavust kinnitama; juuras: (suulisi või kirjalikke) tõendeid esitama. Isikut tõendav dokument. Tõendas kohtus, et nägi kahtlusalust sündmuskohal

tõestama

tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema. Notariaalselt tõestatud ärakiri. Tõestamata hüpotees

 

tühe

(~ tühemik) õõs, orv, õõnsus; lohk looma kerel puusa lähedal. Akna-, ukse-, müüritühe(mik). Pliidi ja seina vaheline tühe(mik)

tühik (~ tühimik)

tühi koht, lünk, kavern

 

vahel

mõnikord. Tule mind vahel vaatama

vahest

võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud

vast

alles, nüüdsama. Vastsündinud laps. Vastvalminud maja. Oled sina vast imelik!

 

viimane

praegu viimasena esinev. Viimased koolitunnid

viimne

absoluutselt viimane. Viimne tund on kätte jõudnud. Viimsel teekonnal

 

väärikas

auväärne, soliidne, kombekas. Vastand: vääritu

vääriline

midagi vääriv, väärt olev, väärtusele vastav. Poeg püüdis olla oma isa vääriline

 

õhkama

(õhata) ohkama; (millestki) välja kiirgama. Tüdruk õhkab poisi järele. Ahi õhkab kuumust

õhkima

(õhkida) õhku laskma. Sild on õhitud

 

õieti

õigupoolest. Tüli algas õieti tühjast asjast

õigesti

veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti

 

ühik

= mõõtühik, s.o suurus, millega mõõdetakse teisi sama liiki suurusi. Aja-, pikkus-, takistusühik

üksus

üksik asi või olend teiste omasuguste seas või mingi terviku iseseisev osa. Väe-, luure-, piirikaitse-, tuletõrje-, sideüksus. Haldusüksus. Säilitusüksus (arhiivis)