LEKSIKOLOOGIALEKSIKAALSED SUHTEDHomonüümidL39Homonüümiast saab rääkida ka lekseemide tasandil. Homonüümsed lekseemid on eri lekseemid, mille osa vorme või kõik vormid langevad kokku. Tavaliselt langeb kokku vaid osa vorme. Selliseid lekseeme nimetataksegi osahomonüümideks. Mõnel lekseemil langevad kokku kõik vormid. Need on täishomonüümid.Täishomonüüme:
Homonüümikonflikt on homonüümide kasutusest tekkinud vääriti mõistmine või mõistmistõrge. Näiteks võib eesti tekstis vahel valesti liigendada liitsõnu. Tõrge on võimalik ka tüvisõnade ja tuletiste puhul, nt lauseis Määri nõu põhja või või rasvaga. Tegelikke elajaid on majas vähem kui sisseregistreerituid. MILLAL POODI MINNA? Seal on mõnus elada. Johannes Aavik on konstrueerinud lause Pea pea pea pea püsti! (pea pää varsti peaaegu püsti). Ametinimetused ei tohi tekitada kandja mainet riivavaid assotsiatsioone. Nt võrgu pealetõmbajat ei saa nimetada lühema tuletisega võrgutaja või kihtidesse ladujat kihistaja, sest esimesel on homonüüm tähendusega 'hullutaja, ärameelitaja' ja teisel tähendusega 'kihinal naerja'. Homonüümiat kasutatakse kalambuuris. Nt Hando Runneli luuletus "Elutargem":
Tahtsin ükskord ilma muuta Ott Kangilaski on oma "Väikeses seletavas sõnaraamatus" (avaldatud ajakirja Keel ja Kirjandus 1965. a numbreis) kasutanud liitsõnade ja tuletiste pseudoliigenduse võtet:
Sõna papp homonüümidele toetub seletus: katusepapp 'keskaja rändvaimulik, kes katustelt ja muudelt kõrgematelt kohtadelt jutlust pidas' sõna vaht homonüümidele: keemisvaht 'perenaine' sõna pits homonüümidele: pitskrae 'mitu numbrit liiga väike krae'. tus-tuletiste homonüümiat kasutavad O. Kangilaski seletused: kummitus 'kummide puudumine' ja laotus 'laoruumide puudumine'. Samasuguseid juhtumeid toodab praegu ajakirjanduses valitsev raalpoolitus: väli-silm, üksi-kese, ameti-sikud, kontakti-sikud, väli-seestlased, poola-valik, täi-sealised, Euro-opa. |