LEKSIKOLOOGIA
LEKSIKAALSED SUHTED
Homonüümid
L38
Homonüümidest rääkides peetakse ennekõike silmas sõnavormide homonüümiat. Homonüümseid sõnavorme
on kahte liiki: a) sama lekseemi (eri) vormid (paradigmasisesed homonüümid), nt lekseemi
pesa ainsuse nimetava, omastava ja osastava vorm, ja b) eri lekseemide
(samad või eri) vormid (paradigmavälised homonüümid), nt nimisõna
mure ja omadussõna mure nimetava vorm või alasi mitmuse nimetava ja
ala mitmuse osastava vorm alasid.
Eesti keeles on eriti rohkesti just paradigmasiseseid homonüüme. ÕS 1976-s on neid Ülle
Viksi loendusandmetel u 57 000 paari (või kolmikut). Seejuures on verbil neli täielikku
regulaarset homonüümisarja:
- kindla kv lihtmin ains 2. ja mitm 3. p -- sina / nemad sündisid, elasid, surid
- tingiva kv ol ains 2. ja mitm 3. p -- sina / nemad sünniksid, elaksid, sureksid
- tingiva kv sünteetilise täismin ains 2. ja mitm 3. p -- sina / nemad sündinuksid, elanuksid, surnuksid
- käskiva kv ol ains 2. p ja kindla kv ol eitusvormid -- sina sünni, ela, sure / ei sünni, ela, sure
Käändsõnadel langevad regulaarselt ühte:
- ains nim ja om tüüpides koi, idee, ratsu, aasta
- ains nim, om, os tüüpides ema, pesa
- ains nim ja os tüüpides pada, sõda
- ains om ja os nimi-tüübis (nime)
- ains om, os ja lüh sisseütl seminar-tüübis (seminari)
- ains os ja lüh sisseütl tüüpides siil, õnnelik, koer, nali (siili, õnnelikku, koera, nalja)
- ains os ja mitm nim tüüpides koi, idee (koid, ideed)
- ains nim ja seesütl redel-tüübi s-lõpulistes sõnades (see / selles purjekas)
Eri lekseemide kokkulangevaid vorme on ÕSis u 20 700. Seejuures eri lekseemide samu
vorme on 9700 paari (või kolmikut).
Käändsõnadel on kõige harilikum eri sõnade ainsuse nimetava ühtelangemine:
| arm | (armi ja armu) | | silm | (silma ja silmu) |
| ehe | (eheda, ehte ja ehtme) | | sina | (sina ja sinu) |
| hang | (hangu ja hange) | | sool | (soola ja soole) |
| ind | (inna ja innu) | | sopp | (sopa ja sopi) |
| koor | (koore ja koori) | | sõim | (sõime ja sõimu) |
| lakk | (laka ja laki) | | tamm | (tamme ja tammi) |
| maks | (maksa ja maksu) | | tapp | (tapi, tapa ja tapu) |
| mure | (mure ja mureda) | | tikk | (tiku ja tika) |
| napp | (napi ja napa) | | tukk | (tuka, tuki ja tuku) |
| nukk | (nuki, nuku ja nuka) | | vaht | (vahu ja vahi) |
| reis | (reisi ja reie) | | viht | (viha ja vihi) |
| roog | (roa ja roo) | | viil | (viili ja viilu) |
| serv | (servi ja serva) | | viis | (viisi ja viie) |
| siil | (siili ja siilu) | | voor | (voori, voore ja vooru) |
Arvukuse poolest järgnevad
- mitmuse osastav:
lippe (lipi ja lipu)
sokke (soki ja soku)
kiile (kiili ja kiilu)
vanuseid (vanus ja vanune)
- ainsuse osastav:
lihast (lihas ja lihane)
- ainsuse omastav (ja temast lähtuvad käänded):
koodi (koot ja kood)
kuue (kuub ja kuus)
lihase (lihas ja lihane)
loo (lugu, loog ja lood 'loopealne')
mao (madu ja magu)
roo (roog ja rood 'kala-, sule-, leherood')
soo (sugu ja soo)
teo (tigu ja tegu)
vimma (vimb ja vimm)
Verbide puhul on samade vormide kokkulangevus napim, nt
- kõhelda (kõhklema ja kõhelema) da-tgn
- kaevati (kaebama ja kaevama) umbis tgm kindla kv lihtmin
- küttis (küttima ja kütma) kindla kv lihtmin ains 3. p
Eri lekseemide eri vorme on eesti keeles u 11 000 paari. Tegemist on väga
paljude vormikombinatsioonidega:
- verb ja verb, nt magataks (magatama
is tgm tingiva kv olevik ja magama umbis tgm tingiva
kv olevik), viita (viitama käskiva kv oleviku ains 2. p ja
viitma da-tgn)
- käändsõna ja käändsõna, nt luud (luud ains nim ja luu ains os ning mitm nim),
sadu (sadu ains nim ja os ning sada mitm os), alasid (alasi mitm nim ja
ala mitm os)
- käändsõna ja verb, nt lao (ladu ains om ja laduma käskiva kv ol 2. p),
peaks (pea ains saav ja pidama tingiva kv ol), kanda (kand ains os ja
kandma da-tgn), sadama (sadam ains om ja sadama ma-tgn), poodi
(pood ains os ja lüh sisseütl ning pooma umbis tgm kindla kv lihtmin)
- muutuv ja muutumatu sõna, nt seal (siga alalütl ja määrsõna), veel (vesi alalütl ja
määrsõna), ammu (homonüüminelik -- ammuma ja ambuma käskiva kv ol ains 2. p,
amb ains om ning määrsõna)
|