LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA

Harvad ja juhusõnad

L27

Sagedusteljel jaotuvad sõnad selle järgi, kui sageli nad keeletarvituses esinevad. Nagu L22 kirjutatud, moodustavad kõige sagedamini esinevad sõnad keele põhisõnavara. Sagedusteljel on nende vastandeiks harva esinevad sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et oma harulduse tõttu on sellised sõnad tekstis nagu läikivad kivikesed hallide hulgas -- nad paistavad igaühele silma. Kirjakeele seletussõnaraamatus on harva esinevaina tähistatud nt tuletised juttur 'jutuvestja', nõelusk 'nõelavalt, torkavalt ütlev inimene', jõutama 'edendama, hoogu andma', jõutsi 'jõuga', lootlik 'lootusrikas', tüvisõnad luutma : luudan 'välistama', lüüme 'läbipaistev', lõhk : lõhu 'lõhkumisel, lõhestamisel või lõhkamisel saadud osa', liitsõnad kuldvalgus 'kuldse helgiga valgus', lumepõlv 'lumine talveaeg', nutupäri 'nutu poole, nutuvalmis'.

Sagedustelje viimases tipus on juhu- ehk okasionaalsõnad. Juhusõna on uus, varem tõenäoliselt kasutamata sõna, mida kirjutaja või kõneleja tarvitab ainult "ühe korra", luues ta selle tarvis. Nt verbituletised pinevnema, kõrvalopsutama, auahnlema, eiteamiksitama, olupoliititsema, karnevalitama, kokteilitama, kummipaadirallitama. Eriti palju tuleb eesti keeles ette juhuliitsõnu. Juhusõnad tekivad keelde vaid üheks ajahetkeks ja neid ei jõua registreerida sõnaraamatudki.