LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA

Põhi-, üld- ja oskussõnavara

L22

Tarvitusulatuse poolest võime sõnavaras eristada järgmisi osi.

Põhisõnavara -- selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Sõnavarastatistika on kindlaks teinud, et eesti keeles on need:

1-1011-2021-3031-4041-50
olemaomakahakkamapidama
janad/nemadningjäämavõtma
ta/temaiseme/meieteinesilm
seenagukõikvaatamainimene
eiminemameesaegjuba
ettulemavõiteadmanüüd
kuisiisüksvõimakäsi
ma/minasaamategemamiskiainult
miskesveelsuurüle
aganiikuidnägemaütlema

10 nimisõna edetabel10 omadussõna edetabel
meessuur
aeghea
silmvana
inimeneuus
käsipikk
naineväike
päevtäis
asinoor
peapikk
näguilus

Põhisõnavarra kuuluvad sõnad on suhteliselt sõltumatud suhtlussituatsioonist, keeletarvitajate taustast (kodukoht, haridus, sotsiaalne kuuluvus jm) ja kõneainest.

Põhisõnavara kindlakstegemisel on praktiline väärtus: võõrkeele õpetamisel (nt eesti keel venelasele, inglise keel eestlasele) antakse õppurile selgeks õppida kõigepealt põhisõnavara, alustades selle kõige sagedamast otsast. Selleks koostatakse keele põhisõnastikud. Eesti keele kohta on olemas Raimo Raagi "Estniskt basordförråd. Basic Estonian vocabulary" (Uppsala, 1987) -- seega siis rootslastest ja inglastest keeleõppureile --, mis tugineb Tartus Juhan Tuldava juhtimisel tehtud uurimustele. Selle sõnastiku järgi on Hele Pärn ja Leeni Simm omakorda teinud põhisõnastiku ka venelaste tarvis: "Базовый словарь эстонского языка. Eesti keele baassõnastik" (Tallinn, 1988).

Põhisõnavara kuulub tuumosana üldsõnavara hulka. Üldsõnavara on sõnavara, mida vajab igapäevaseks suhtluseks iga keeletarvitaja. Siia ei kuulu näiteks kõrgkeelne sõnavara, oskussõnavara ega slängisõnavara. Näiteid: saak (aga mitte voos), neljakandiline laud (aga mitte ristkülikukujuline), peeneks minema (aga mitte peenduma), raadio (aga mitte raadiovastuvõtja).

Üldsõnavara kõrval on keeles väga ulatuslik sõnavara osa veel oskussõnavara -- oskussõnade ehk terminite kogum. Selle kohta kasutatakse ka võõrsõna terminoloogia, millel on aga veel teinegi tähendus: terminoloogiateooria -- laiemas mõttes oskuskeeleõpetus ja kitsamas mõttes oskussõnaõpetus. Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt mõeldagu siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. Esimese sõnavarra kuuluvad: adapter, ammooniumtiosulfaat, diafragma, emulsioonikiht, fotostaat, hõbebromiidpaber, katik, kinnistama, kontrastsus, säritama, teravussügavus, toonimislahus, vaegsäritus, valgustundlikkus jpm. Juristil on tarvis: asjaõigus, eraõiguslik, hagi, haldusleping, hüpoteegiga koormama, kohustis, otsust tühistama, pankrotihaldur, servituut, teovõime, tingimisi karistus, valdust üle andma, volikiri, õigusvõime jpm. Õmblejale vajalikud sõnad on: dekateerima, juurdelõikus, (õmblust) kappima, koetriip, krae kand ja käänis, maha traageldama, miider, passe, pisterida, põõn, (lõikeserva) täkestama, ultusäär jpm.

Kõrvutame vasaku tulba üldsõnavarra kuuluvaid sõnu parema tulba oskussõnadega

RinnakorvRindkere
Küljekont, ribikontRoie
Hiiumaa ja mandri vahet sõidavad praamidHiiumaa ja mandri vahel peavad ühendust parvlaevad
Vaheta esikus elektripirnVaheta esikus elektrilamp
Auto kojamehedAuto klaasipuhastid
Uss nõelabMadu hammustab (rästiku kohta)
Antsul on pimesoolepõletikHaigel on ussripikupõletik (ehk apenditsiit)
Andke Antsule rohtuManustage haigele ravimit

Oskussõnavarast võib rääkida mitmes mahus, nt kogu eestikeelsest oskussõnavarast, tehnika oskussõnavarast, valgustehnika oskussõnavarast.

Eesti oskussõnavara on aegade jooksul arendatud rikkaks ja paindlikuks, nii et ta suudab tänapäeval rahuldada kõikide teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade ning eriharrastuste keelelisi nõudeid.

Üld- ja oskussõnavara vahel ei ole jäikteravat piirjoont. Üle mõeldava piiririba aga toimub sõnade mõlemasuunaline liikumine. Ühelt poolt kasutab oskuskeel uute erialamõistete tähistamiseks ühe allikana ka üldsõnavara. Teiselt poolt saavad paljud erialamõisted tuttavaks kogu rahvale või vähemalt haritlaskonnale ning vastavad sõnad lähevad üldsõnavarra. Oskussõna tähendus võib seejuures olla muutunud, võrreldes tema oskuskeelse, täpsema tähendusega. Nt meditsiinikeeles märgib infarkt vere juurdevoolu lakkamisest tingitud elundi või selle osa kärbust, üldsõnavaras on tähendus kitsenenud ainult südameinfarkti peale. Edastama võeti 1960. aastail käibele andmetöötluse oskussõnana, kuid sai õige pea üldtuntuks ühendverbide edasi andma ja edasi saatma sünonüümina (seega laiemas tähenduses).

Ühe isiku seisukohalt on võimalik sõnavara jaotus aktiivseks ja passiivseks sõnavaraks. Aktiivne sõnavara on sõnavara, mida üks inimene ise kasutab. Passiivne sõnavara on sõnavara, mida inimene ise ei kasuta, aga millest ta saab aru.