LEKSIKOLOOGIA
SÕNAVARA
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L10
Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa
loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:
| Laenurühm |
Aeg |
Arv |
Näiteid |
| indoeuroopa ja indoiraani laenud |
indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000--1000 a e.m.a) |
23 -- 43 tüve |
arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha |
| balti laenud |
balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust e.m.a) |
94 -- 156 |
hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat |
| germaani laenud |
germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest e.m.a kuni XIII saj-ni m.a.j) |
269 -- 397 |
ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikas |
| slaavi laenud |
muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust (kuni XIII saj-ni) |
54 -- 75 |
aken, ike, lusikas, nädal, pagan, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav |
| läti laenud |
läti keelest (VIII saj-st alates) |
31 -- 42 |
kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk |
| alamsaksa laenud |
keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest alates) |
771 -- 850 |
alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht-, paar, prii, vahti- |
| rootsi laenud |
eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi keelest (XVI ja XVII saj) |
105 -- 148 |
iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd |
| vene laenud |
vene keelest (XIV saj-st alates) |
315 -- 362 |
kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle |
| saksa laenud |
ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) |
486 -- 520 |
aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi-, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts |
| soome laenud |
soome keelest (XIX saj lõpust alates) |
87 -- 96 |
aare, anasta-, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja- |
Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10
neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas.
Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve:
jaana- (jaanalind, heebrea), jospel
ja koi 'ihne' (jidiš), ?kula 'jooksumäng' (prantsuse),
mangu-ma (mustlaskeel), nulg (mari),
?sima (vanabulgaari), velma-ma 'taaselustama' (mordva),
vutt 'jalgpall' (inglise).
|