Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
- Leksikoloogia mõiste
- Sõnaõpetuse mõisteid
- SÕNAVARA
- LEKSIKAALSED SUHTED
- LEKSIKOLOOGIA HARUD
- Sõnasemantika
Sõnasemantika mõisteid
L 41 - Tähendus
L 42 - Tähenduse muutumine
L 43 - Tähendusnihked
L 44 - Tähendusülekanded
L 45 - Mitmetähenduslikkus
L 46 - Tähenduse liike
L 47 - Täite- ja stampsõnad
L 48 - Tautoloogia ja pleonasm
L 49 - Parasiitsõnad
L 50 - Fraseoloogia
L 51 - Fraseoloogia. Fraseologismide päritolu
L 52 - Etümoloogia
L 53 - Onomastika
L 54 - Onomastika. Isikunimed
L 55 - Onomastika. Kohanimed
L 56 - Onomastika. Nimede keelsus
L 57 - Sõnavarastatistika
L 58 - Leksikograafia
L 59 - Leksikograafia
Sõnaraamatute liike
L 60 - Leksikograafia
Sõnaraamatute liike
L 61 - Leksikograafia
Sõnaraamatute liike
L 62 - Leksikograafia
Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid
L 63
- Sõnasemantika
- Kirjandust leksikoloogia kohta
LEKSIKOLOOGIA
LEKSIKOLOOGIA HARUD
Onomastika. Nimede keelsus
Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine, nii on see ka nimede puhul. Vana rebane on eestikeelne sõnaühend, vanha kettu soomekeelne, старая лиса venekeelne .. Ent nii on nimedegagi: Jaan on eestikeelne, Jānis lätikeelne, János ungarikeelne, Jan poolakeelne, Иван vene-, ukraina- ja valgevenekeelne, John ingliskeelne, Jean prantsuskeelne, Juan hispaaniakeelne.
Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa .. Niisugusel kujul peavad nad seisma mis tahes riigis ja keeles väljaantud kaartidel. Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa kohanimed täpsel saksa kujul, Armeenia kohanimed armeenia kujul (transkriptsioonitabeli järgi armeenia tähed eesti tähtedega vahetades). Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana, Šlesvig-Holštein pro Schleswig-Holstein, Kostromaa pro Kostroma. Mugandnimede hulka on soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist on tulnud eesti keeles loobuda.
Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa, Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid rahvaste vahel. Nt Venemaa (Россия), Rootsi (Sverige), Ojamaa (Gotland), Kuramaa (Kurzeme), Võnnu (Cēsis), Väina (Daugava), Koiva (Gauja), Turu (Turku), Oudova (Gdov), Pihkva (Pskov). Vastandmõistet – kohalikku ametlikku nime – tähistab sõna endonüüm, vt sama näiterea sulgudes nimed. Kahte või enamat sama objekti kohta käivat nime nimetatakse allonüümideks ehk rööpnimedeks. Peale naabrisuhete on allonüümide tekkimise põhjus eelkõige objekti internatsionaalsus. Nt hiigelookean on paljude rahvaste oma: Vaikne ookean, Тихий океан, der Stille Ozean, the Pacific.