Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Onomastika

Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimede kogumit, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika.

Nimi ehk pärisnimi ehk prooprium on liik üksikobjekti tähistamiseks (diferentseerimiseks ja identifitseerimiseks) kasutatavaid nimisõnu või nimisõnafraase. Üksikobjekti all tuleb mõista nii ainulist objekti, nagu Juhan Liiv, Suur Vanker, Võrtsjärv, Virumaa, kui ka sellist üksikobjektide hulka, mida omakorda on võimalik pidada üksuseks, nagu Volvo, Viljaveski leib, aumärk Mõõk ja Ilves.

Üldnimi ehk apellatiiv on nimisõna või nimisõnafraas, mis tähistab mingite esemete, nähtuste või muu liiki ja ühtlasi selle liigi mis tahes liiget, nt kass, luuletaja, järv, punane sõstar, kurbus.

Teisisõnu võib öelda: pärisnimi individualiseerib, üldnimi liigitab kuhugi klassi, vrd nt Luule ja luule, Tamm ja tamm.

Nimetusel on laiem ja kitsam tähendus. Esiteks on ta iga nimisõna (või nimisõnafraas), sh ka nimed. Teiseks on ta nimisõna (või nimisõnafraas), mis ei ole nimi.

Arvestada tuleb sedagi, et ka nimi käibib peale eelmainitud ‘proopriumi’ tähenduse veel tähenduses ‘iga nimisõna või nimisõnafraas’ (üldnimi ja pärisnimi), seega võrdselt nimetuse esimese, laiema tähendusega.

Nimel on järgmised struktuurielemendid:

  • nimetuum, mis on iga nime põhiosa, nt Kristjan Raud, Emajõgi, Peipsi järv, Vanemuise teater;

  • liigisõna, mis osutab tähistatava objekti liigile, nt Emajõgi, Peipsi järv, Illusiooni kino, Läti Vabariik;

  • hargtäiend, mis lisatakse nimetuumale samakujuliste nimede üksteisest eristamiseks, nt Suur Munamägi ja Väike Munamägi, Suur-Karja tänav ja Väike-Karja tänav, Rööpli-Jaani talu (eristamaks sama küla Jaani talust) ;

  • nimepartikkel on nime koosseisu kuuluv abisõna, nt Ludwig van Beethoven, Claude Joseph Rouget de Lisle.

Nimetuum peab olema igas nimes. Liigisõna on paljudel juhtudel fakultatiivne: võime öelda Peipsi, Läti, Mõõk ja Ilves, aga ei saa öelda Emajõe asemel Ema või Narva jõe asemel ainult Narva. Hargtäiend ja nimepartikkel on piiratuma kasutusega struktuurielemendid.

Nimealise ehk nimetamise objekti järgi on kõige tavalisemad nimeliigid isiku- ja kohanimed. Teisi nimeliike vt veel seoses algustäheortograafiaga O 24.