Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Mitmetähenduslikkus

Sõna või sõnaühend võib olla ühetähenduslik ehk monoseemiline ning mitmetähenduslik ehk polüseemiline. Nt kiisel on ühetähenduslik sõna, ainult ‘kaerakile’ ja muud ei midagi; halvenema on ‘halvemaks minema’. Väga paljudel sõnadel ja sõnaühenditel on aga mitu omavahel seoses olevat tähendust, mis hrl on tekkinud sõna algse tähenduse muutumise tulemusena. Nt kesine ‘1. kestane, kesi sisaldav (kesine vili või jahu); 2. vilets, kehvavõitu, nigel, napp (kesised sissetulekud või võimed)’; nahka panema ‘1. ära sööma, nahka pistma; 2. ära rikkuma, untsu ajama’; juur ‘1. taimejuur; 2. elundi või kehaosa kinnitumiskoht (hamba-, nina-, sabajuur); 3. juuretis (leiva-, tainajuur); 4. algus, algupära, lähtekoht (suguvõsa juured, kõige kurja juur); 5. keeleteaduses: lihttüvi; 6. matemaatikas: kuupjuur, ruutjuur’.

Vastavaid nähtusi kutsutakse ühetähenduslikkuseks ehk monoseemiaks ja mitmetähenduslikkuseks ehk polüseemiaks. Mitmetähenduslikkus on paratamatu juba seetõttu, et keeles olevate ja võimalike sõnatüvede hulk on piiratud võrreldes tohutu hulga tähendustega, mida inimesel on tahtmine väljendada. Uute tüvede juurdeloomist piiravad mälu võimed, vähem häälikstruktuur. Mõnevõrra leevendavad olukorda sõnade tuletamine ja liitmine, milleks eesti keeles on väga avarad võimalused. Tuletamisel astub aga takistusena ette paronüümia (vt L 40) ja liitmisel sõna ülemäärane pikkus. Sõnade mitmetähenduslikkus on selgemaid tõendeid selle kohta, kuidas keeles valitseb ökonoomsuse põhimõte: kasuta ratsionaalselt ära kogu olemasolev keeleaines. Teine mitmetähenduslikkuse põhjus johtub inimese psüühikast: ta tahab keelega mängida, tähendusi nihutada ja üle kanda, ega tahagi olla alati üheselt mõistetav. Põhjus võib olla seegi, et suhtluse põhimõtteks on uue sidumine vanaga – uus kasvab välja vanast. Levinud viis uue mõiste väljendamiseks on temaga assotsiatiivselt seotud mõistet märkiva sõna ärakasutamine ja seega viimase muutmine mitmetähenduslikuks.