Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Tähendusülekanded

Tähendusülekanded põhinevad assotsiatsioonidel. Iseloomulikumad tähendusülekanded on metafoor ja metonüümia.

Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus. Nt nägude meri, kivikõrb ‘tänapäeva uuslinn’, peatänav on linna tuiksoon; spordikeelest poliitikakeelde üle kantud: relvastumise võidujooks, valimiskampaania on jõudnud lõpusirgele, poliitikute vägikaikavedu, probleem söödeti ette, valitsus heitis palli opositsioonile tagasi, eelsoojenduseks vaieldi päevakorra üle.

Inimesel on raske aru saada abstraktsetest mõistetest. Metafoor on mõtlemise ja keele vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse või samastatakse konkreetsematega, mis on inimesele juba tuttavad. Nt elu asemel räägitakse eluteest, mida mööda inimene kulgeb ja mis on kord sirge ja sile, kord käänuline ja konarlik, räägitakse elulõngast, mis on habras ja võib iga hetk katkeda. Noorus on eluhommik ja elukevad, vanadus aga eluõhtu või elusügis. Metafoorid kuuluvad loomuliku osana igaühe mõtlemisse.

Sageda kasutuse tõttu võib kujundlikkus aja jooksul tuhmuda ja kaduda, sõnal lisandub siis veel üks tähendus, nt silm ‘teatav ava’ nagu sõnades nõelasilm ja kirvesilm; jumalik ‘suurepärane, võrratu’.

Metafoor on olnud ja on praegugi üks terminiloome vahendeid, nii on saadud nt panganduses laenuportfell, veevarustuses kaevukael, vesioinas ja konnpump, anatoomias vaagen, südamevatsake ja -koda, füüsikas veidrad osakesed, osakesi pommitama, arvutiterminid siluma ‘arvutiprogrammist vigu otsima ja kõrvaldama’, liiklus ‘sõnumivoog võrgus’, hiir ja aken (viimase kolme metafoori idee on laenatud inglise keelest, kus sõnad traffic, mouse ja window on sel moel termineina käiku läinud). Paljudes taimenimedes väljendub nende taimede võrdlus looma või linnuga: kassikäpp, kassisaba, kukekannus, kurekatel, käoking, lõosilm, varsakabi.

Kõige rohkem kasutavad metafoori aga släng ja ilukirjanduskeel, eriti luulekeel, sest just nendes allkeeltes taotletakse uudset ja huvitavat, isegi põrpivat väljendust.

Metafoori liike on personifitseerimine ehk isikustamine – elusa olendi, hrl inimese omaduste ja võimete omistamine asjadele või nähtustele. Nt laisad lained, karjuv või kisendav ülekohus, arvuti mälu, arukas masin, loodus ärkab, rahvuslik ärkamisaeg, hall vihmasüli kaisutab põldu, hakkas mu mõtet seedima, metalli väsimus (materjaliõpetuse termin).

Metafoori liik on ka allegooria ehk mõistukuju – abstraktse mõiste kujutus konkreetse kaudu. Nt eesel tähenduses ‘rumal ja põikpäine inimene’, (seltskonna)lõvi ‘seltskonnas tähelepanu äratav ja naiste juures edukas mees’, kana ‘rumalavõitu naine’, jänes (ka jänesejalg, jänesenahk, jänespüks) ‘argpüks, pelgur’, vikatimees ‘surm’.

Eelmisele lähedane metafoori liik on sümbol ehk võrdkuju – üldist ja abstraktset väljendav ja tähistav üksik ja konkreetne, üldist elustav meeleline kujund. Nt ootab valget laeva ‘tal on sellised ootused ja lootused, mille täideminekuks pole väljavaateid’, Gallia kukk ‘Prantsusmaa’.

Teine levinud tähendusülekanne on metonüümia – sõna või väljendi kasutus uudses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm suhte alusel ülekantud tähenduses. Nt autori nimi tema teose asemel (seda sõna Wiedemannis ei ole, näitusel oli isegi kuus Goyat), anum sisu asemel (katel keeb), iseloomulik ese inimese asemel (uustulnukas kaotas maailma kolmandale reketile), linn või riik selle elanike asemel (jalgpallis võitis Brasiilia), materjal eseme asemel (tähtis paber ‘dokument’, kork ‘pudeli sulgemisvahend’).

Metonüümia liike on sünekdohh – tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (valgekrae ‘ametnik’, Kreml ‘Venemaa’), tervik osa asemel (maailm ‘ümbritsevad inimesed’ ei taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist ‘palju tervisi’). Sünekdohh on sage võte liitsõnade moodustamisel (osa terviku asemel). Keeles on näiteks pikk rida liitsõnu järelosaga -pea, mis värvikalt tähistavad inimesi, andes neile mingist kandist hinnangu nende ea, välimuse, iseloomu, arukuse vm kohta: hallpea, kulupea, tudipea, kahupea, kräsupea, käharpea, kiilaspea, paljaspea, sagripea, sasipea, siilipea, linapea, punapea, kihupea, perupea, tulipea, uljaspea, lorupea, tuisupea, tuulepea, põikpea, jahupea, juhmpea, kummipea, kõlupea, lambapea, lollpea, oinapea, puupea, tainapea, sitapea, pudrupea, kantpea, tarkpea, kavalpea.

Ülekantud tähenduses sõnu ei maksa panna jutumärkidesse. Nt Kümne aasta jooksul oli Afganistani „põrgukatlas” olnud kokku ligi miljon sõdurit ja ohvitseri. Balti „sinikiivrid” õpivad tundma moodsat relvastust. Luuletamise „pisik” ilmnes noorukil varakult. Ema armastus oma lapse vastu ei tohi muutuda pimedaks „ahviarmastuseks”. Ühelt poolt ei jätku riigil raha, teisalt aga ollakse „pimedusega löödud” selle hankimise koha pealt. Jutt oli tõesti huvitav ja läks kohe „soojalt” eetrisse. – Neis lauseis on jutumärgid liigsed.

Kujundite kasutamisel kulub ära natuke ettevaatust. Koomilised tähendusvastuolud ja maitsetused on kerged tulema: Ta proovis suvel kätt ka võrk- ja jalgpallis. Neil võistlustel võttis noor kuulitõukaja elu esimese väärtusliku skalbi: alistatute seas oli Leedu 20 meetri mees. See suusatajanna ei puhu täna siin esimest viiulit. Surmaotsuse elluviimine lükati järgmisele päevale. Kui Tammsaare elaks, pööraks ta end hauas ringi. Tina Turneril on suured musihuuled, millega võib mägesid murda. Lähimineviku tuntud näiteid oli: kaptenipagunitega hell emasüda miilitsa lastetoast.