Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA HARUD

Tähendusnihked

Iseloomulikumad tähendusnihked on järgmised.

Tähenduse kitsenemine – sõna tähendusmahu vähenemine ajaloolise arengu käigus või tänapäeva keeletarvituses. Nt uurali ajast pärinev oda (*votša) tähendas algul ‘tara; tamm (-i); tõke’ ning ‘kaitsevahend’. Algtähendus arenes tähenduseks ‘relv’ (sest relv kaitseb inimest). See tähendus omakorda kitsenes ‘odaks’, mis oli tollal olulisim relv. Ikaldus oli varem õnnetus üldse, nüüd märgib see sõna viljasaagi õnnetut hukkaminekut. Sõna küpsis hakati XIX sajandi lõpu puristlikes meeleoludes soovitama saksa laenu praad asemele või õigupoolest veel laiemas tähenduses – küpsetatud toit või toiduaine. Nüüdseks on küpsis ainult ühe teatava küpsetatud kondiitritoote nimetus. Nooruk oli mõeldud tähistama nii poissi kui ka tüdrukut, aga tema all kiputakse mõistma ainult poissi.

Tähenduse laienemine – sõna tähendusmahu laienemine ajaloolise arengu käigus või tänapäeva keeletarvituses. Nt keeleuuendajad tõid eesti keelde soome laensõna häire kavatsusega panna see tähistama ‘riket, korrast ära olekut, segavat asjaolu, takistust’, kuid nende vastuseisust hoolimata omandas häire peale mainitu veel teise tähenduse – sai ka alarmi sünonüümiks. Tähendus võib laieneda ka muude keelte mõjul: sõna karisma kuulus ainult religiooni alale, nüüd aga on ka ‘(poliitiku vm avaliku isiku) mõju-, tõmbe-, sisendusjõud’ ja karismaatiline on ‘mõju-, tõmbe-, sisendusjõuline’.

Tähenduse halvenemine on selline sõna tähenduse muutumine, kus sõna on hakanud tähistama endisest tähistatavast vähem lugupeetavat eset, omadust, nähtust. Nt nilbe oli algselt ‘libe’, nüüd ‘sündmatu, kahemõtteline, rõve’. Pätt oli varem see, kelle kohta praegu ütleme eluheidik, asotsiaal, kuid XX sajandi viimase kolmandiku jooksul halvenes tähendus ‘kaabakaks, huligaaniks’ ja halveneb edasi ‘kurjategijani’ välja.

Vastupidine muutumine on tähenduse paranemine – sõna on hakanud tähistama endisest tähistatavast enam lugupeetavat eset, omadust, nähtust. Nt nagu lepase reega tähendas XIX sajandi keskel ja kohati hiljemgi ‘viletsasti’, nüüd aga ‘kergesti, libedasti’. Helge vanem tähendus oli ‘lämmatavalt palav’, kuid assotsiatsiooni tõttu sõnadega hele ja selge kujunes nüüdistähenduseks ‘rõõmus, õnnelik, päikseline, hele’.