Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
- Leksikoloogia mõiste
- Sõnaõpetuse mõisteid
- SÕNAVARA
- LEKSIKAALSED SUHTED
- LEKSIKOLOOGIA HARUD
- Sõnasemantika
Sõnasemantika mõisteid
L 41 - Tähendus
L 42 - Tähenduse muutumine
L 43 - Tähendusnihked
L 44 - Tähendusülekanded
L 45 - Mitmetähenduslikkus
L 46 - Tähenduse liike
L 47 - Täite- ja stampsõnad
L 48 - Tautoloogia ja pleonasm
L 49 - Parasiitsõnad
L 50 - Fraseoloogia
L 51 - Fraseoloogia. Fraseologismide päritolu
L 52 - Etümoloogia
L 53 - Onomastika
L 54 - Onomastika. Isikunimed
L 55 - Onomastika. Kohanimed
L 56 - Onomastika. Nimede keelsus
L 57 - Sõnavarastatistika
L 58 - Leksikograafia
L 59 - Leksikograafia
Sõnaraamatute liike
L 60 - Leksikograafia
Sõnaraamatute liike
L 61 - Leksikograafia
Sõnaraamatute liike
L 62 - Leksikograafia
Eesti leksikograafia ajaloo tähtteoseid
L 63
- Sõnasemantika
- Kirjandust leksikoloogia kohta
LEKSIKOLOOGIA
LEKSIKOLOOGIA HARUD
Tähenduse muutumine
Nagu kõik muugi keeles, ei püsi ka ühe ja sama sõna tähendus igavesti ühesugusena. Tähenduse muutumine võib olla põhjustatud reaalide muutumisest. Mõtleme kas või sõna sõidab tähendusele kahe sajandi eest ja praegu: sõidab ratsa või tõllaga ja sõidab kartautoga, lennukiga või raketiga. Tähenduse muutumise taga võivad olla ajalooline areng, ühiskondlikud muutused ja nendega seotud psüühilised mõjurid. Mõis tähendas eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes algselt külapõldudest lahus olevat põllulappi, seejärel üksiktalu. Pärast saksa feodaalide majandite asutamist hakati mõisateks nimetama neid ning veel hiljem olid mõisad kapitalistlikud põllumajanduslikud suurmajandid.
Tähendus võib muutuda ka puht keelesisese arenguna. Nii on aegade jooksul mitmed algselt kohatähendusega määrsõnad või ees- ja tagasõnad saanud juurde abstraktsema tähenduse (nt välja, kusagil, eest). Käsitus oli veel XIX sajandil ‘kätega katsumine, kompimine’, aga nüüd tunneme vaid XX sajandi algul tulnud abstraktset tähendust ‘arusaam, mõistmine’.
Tähendusmuutused jagunevad:
- tähendusnihked,
- tähendusülekanded.