Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKAALSED SUHTED

Hüponüümia

Hüponüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid soo-liigi suhteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. Hierarhias ülalpool on väga suuremahulised üldised mõisted, allapoole eristustunnuste hulk kasvab ja mõiste maht väheneb.

Sama sõna saab olla nii hüponüüm (vesi vedeliku suhtes) kui ka hüperonüüm (vesi allikavee suhtes).

Maailma liigendamine oskuskeeles ja üldkeeles võib olla erinev, sest oskuskeel väljendab maailma täpset teaduslikku tunnetust, üldkeel aga tervet mõistust, argiarusaamu. Vrd nt lauseid Räim on heeringa kääbusalamliik. Räim on Läänemere kala. – Esimene lause väljendab zooloogilise süsteemi tundmist, teine igapäevateadmist.