Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA

Murdesõnavara. Slängisõnavara

Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud – sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, žargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara – slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad.

Üksnes siis, kui olulised nimetamisobjektid eri ühiskonnarühmitistel ühtivad, võivad üsnagi kokku langeda ka slängisõnad ja me võime rääkida üldslängist. 1993. aastal ajalehe Eesti Ekspress tehtud väike rahaslängi uuring näitas järgmisi sõnu, mis eri eluvaldkondades tegutsevatel inimestel olid peagu ühesugused:

raha – papp, mani ~ money, plekk, värk, papirull;

Eesti kroon – eek ~ EEK, kronts;

ühekroonine – kronsa, ruubel, papike, raudmees, raud;

ühekroonine münt – metall, raudmees, raudmünt(t)i, münt(t)i;

kahekroonine – baer, peer, kaki;

viiekroonine – viiekas, vitonen, vido, male, keres;

kümnekroonine – kümp(p)i, kümp(p)ar, hurt, kümnendik, punane, pott;

25kroonine – tammsaar, tammekas, hansu, roheline, roht, neljandik;

100kroonine – sota, sott, koidula, koidu, liidia, lits;

500kroonine – jakobson, kantpea, lilla, pitsott, pomo, mersa ~ mersu, pääsuke;

peenraha – kolisev, kõlisev, knopkad, kopikad, kops.

Oma rühmitise sisese elu väljendamisel on aga slängid erinevad. Puks ‘spikker’, tire ‘direktor’, esta ‘eesti keel’, õps ‘õpetaja’, klassijuss ‘klassijuhataja’, kardekas ‘riidehoid’, pausitama ‘korduvalt põhjuseta puuduma’ on õpilasslängi sõnu. Karbuss ‘karburaator’, potekas ‘potentsiomeeter’, oss ‘ostsillograaf’ on tehnikameeste slängisõnu. Porte on autoterminina külg- või tagaluuk, amordid või amordikad – amortisaatorid. Erialainimeste oskussõnavara ja slängisõnavara on nimelt ise asjad – esimene on kirjakeele, teine kõnekeele osi. Professionalism on selline sõna, mida võib kasutada mõlema – nii oskussõna kui ka kutseala slängisõna – kohta. Nt lühisõnum ja nupp, pressikonverents ja pressikas on ajakirjaniku professionalismid.

Ka bürokraatidel on oma professionalismid – erilised paberlikud kuivametlikud sõnad ja sõnaühendid, nt seoses millega (= mille tõttu), antud küsimuses, käesolevaga, tõusetuma, seonduma, kindlustama, tõhustama, realiseerima, läbi viima (= korraldama, pidama, andma, nt tundi), teostama (nt krohvitöid teostama = krohvima, krohvitöid tegema), teenust osutama (nt punktkirja õpetamise teenust osutama = punktkirja õpetama), vastav, vastavasisuline, teatud, abinõu, töö sisekorraeeskirjad (= kodukord või töökord), panus (nt kirjanduse panus inimese kasvatamisse või kasvatamisel), panustama (inimesesse), ressurss (nt inimressurss, inforessurss), kontingent (nt sooduskontingent), probleemide püstitamine ja lahendamine, tuleb pöörata tõsist tähelepanu, olulise tähtsusega probleemid, (kvartalite, aastate) lõikes. Seesugused professionalismid ei kuulu bürokraatia oskuskeelde, vaid pigem slängi. Erinevalt muudest slängidest on aga bürokraatia släng mitte ainult suuline, vaid ka kirjalik.