Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA

Murdesõnavara. Slängisõnavara

Keele sõnavaras võime osi eraldada veel kasutajaskonna territoriaalse ja sotsiaalse jagunemise järgi. Ruumiteljel võime näha, et eri paikkondade kohamurdeis ehk dialektides käibib erinev murdesõnavara ehk murdeleksika. Nt võime rääkida Tartu murde sõnavarast, Karksi murraku sõnavarast, aga ka kogu eesti (keele) murdesõnavarast.

Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, s.o sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Pandagu siinjuures tähele, et praegu ei ole jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast (vt L 15). Nt on Hiiumaa murdesõnu nilvamadu ‘vihmauss’, ninatopp ‘taskurätik’, nurutuul ‘tasane tuul’, haul ‘aur’. Linnuliigil Luscinia luscinia on Eesti keelealal mitu nimetust, millest kirjakeelne on ööbik (murdevariantidega üübik, üöbik, öövik, ööpik, öpik, ööbi jt). Murdelised nimetused on künnilind, kündja, pailaps, härjalind, osataja lind, kiriküüt, õitsilind, sisask (variantidega tsisask, tsisak, sisas(s), siisak, sisakas, sisa, sisokaine, siska), tsolk.

Murdesõnad on ka sellised sõnad, mis väliskuju poolest küll kirjakeelesõnadega kokku langevad, millel on aga hoopis teine, murdeline tähendus. Nt on sõnal kiiluma saartel ka tähendus ‘piiluma, vahtima’, sõnal kärme tähendus ‘soolane’.

Sageli kasutatav võõrsõna dialektism tähendab murdelist elementi kirjakeeles, mis võib olla leksikaalne, foneetiline või grammatiline joon. Dialektisme kasutatakse stiilivahendina ilukirjanduskeeles. Eesti kirjanikest esineb neid rohkesti näiteks Villem Grünthal-Ridalal, Marie Underil, Nikolai Baturinil, Mats Traadil.