Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
- Leksikoloogia mõiste
- Sõnaõpetuse mõisteid
- SÕNAVARA
- Sissejuhatus
L 4 - Sõnavara rikastumise teed
L 5 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 6 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 7 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 8 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 9 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 10 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 11 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 12 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 13 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 14 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 15 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 16 - Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
L 17 - Oma- ja võõrsõnad
L 18 - Oma- ja võõrsõnad
L 19 - Oma- ja võõrsõnad
L 20 - Oma- ja võõrsõnad
L 21 - Põhi-, üld- ja oskussõnavara
L 22 - Neologismid, historismid ja arhaismid
L 23 - Murdesõnavara. Slängisõnavara
L 24 - Murdesõnavara. Slängisõnavara
L 25 - Murdesõnavara. Slängisõnavara
L 26 - Harvad ja juhusõnad
L 27 - Hinnangusõnad
L 28 - Sõnavara stiililine jagunemine
L 29 - Sõnavara stiililine jagunemine
L 30
- Sissejuhatus
- LEKSIKAALSED SUHTED
- LEKSIKOLOOGIA HARUD
- Kirjandust leksikoloogia kohta
LEKSIKOLOOGIA
SÕNAVARA
Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
Põlis- ehk genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soome-ugri keeleteadus on põlis- ehk genuiin- ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma):
|
Päritolurühm |
Aeg |
Arv |
Näiteid |
|---|---|---|---|
|
uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles) |
uurali algkeelest (aegade hämarusest – IV aastatuhan
deni e.m.a) |
104–119 tüve |
ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi |
|
soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles) |
soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi) |
179–306 |
hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks |
|
soome-permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles) |
soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a) |
55–141 |
amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana |
|
soome-volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles) |
soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a) |
81–158 |
jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö |
|
soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles) |
varasest läänemeresoome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi) |
90–177 |
huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge |
|
läänemeresoome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles) |
hilisest läänemeresoome algkeelest (I aastatuhat e.m.a) |
601–807 |
aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse-, võlg |
|
liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemeresoome keeltes) |
|
400–515 |
hirm, ihne, isu, komme, kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali |
|
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks)
|
|
1075–1152 (431–489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved)
|
hiili-, ila, kesv, lubi, lõhn, mahe, mõru, raip (raibe), roni-, ürp
|