Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

Sissejuhatus

Süntaktilised üksused

Ehituselt jagunevad moodustajad järgmisteks põhitüüpideks:

sõnavorm isa; luges; lehte

fraas poisi isa; luges lehte

lauselühend Lehte lugedes jäi isa tukkuma

osalause Poiss nägi, et isa luges lehte

Neid põhitüüpe ja lauset ennast nimetatakse süntaktilisteks üksusteks.

Fraas on laiendatud sõna, s.o niisugune sõnade ühend, mille süntaktilised omadused määrab tema koosseisu kuuluv sõna kui fraasi peasõna. Näiteks järgmistes lausetes on fraasid see poiss, väike poiss, see väike poiss ja poiss, kes seal istub sõna poiss laiendused ning just sõna poiss ühesugusest vormistusest nähtub, et kõik nad toimivad ühtmoodi lause alusena.

Nimisõnafraas (aluse funktsioonis)
Poiss sööb saia
See poiss sööb saia
Väike poiss sööb saia
See väike poiss sööb saia
Poiss, kes seal istub,sööb saia

    Märkus. Fraasi peasõna ei tohi segi ajada fraasi põhjaga. Peasõna on fraasi enda koosseisu kuuluv sõna, tema tuumsõna, põhi aga teine moodustaja, mida fraas kui tervik laiendab. Nt fraas ühe oma tuttavaga laiendab lauses Ma rääkisin ühe oma tuttavaga verbi rääkima, mis on nimetatud fraasi kui terviku suhtes põhi. Selle fraasi peasõna on aga tuttavaga, sest kui jätame täiendid ühe ja oma ära, siis järelejäänud osa süntaktiline funktsioon ei muutu.

Fraase liigitataksegi peasõna sõnaliigi järgi.

Fraasi liikSümbolNäide
verbifraasVPsööb saia
nimisõnafraasNPväike poiss
omadussõnafraasAdjPväga ilus
määrsõnafraasAdvP väga kiiresti
kaassõnafraasPPüle aia, laua peale
hulga(sõna)fraasQPkaks meest, palju mehi

    Märkus. Keeleteaduses on tavaks kasutada fraaside tähistamiseks inglise lühendeid: VP - verb phrase, NP - noun phrase, AdjP - adjective phrase, AdvP - adverb phrase, PP - pre- and postpositional phrase, QP - quantifier phrase.

Mõnevõrra tinglik on hulga(sõna)fraasi paigutamine siia ritta, kuna hulgasõna ei ole sõnaliik. See mõiste hõlmab eelkõige põhiarvsõnu, kuid peale nende ka hulka väljendavaid nimi- ja asesõnu (rühm mehi, hulk raamatuid, mitu päeva jm) ning määrsõnu (palju raha jm), mis kõik käituvad lauses ühtmoodi.

Erinevalt muudest sõnaliikidest ei ole ase- ja arvsõnadel kogu sõnaliiki iseloomustavaid süntaktilisi omadusi. Asesõnad käituvad lauses analoogiliselt täistähendusliku sõnaliigiga, mida enamik neist asendab. Seetõttu pole olemas asesõnafraasi, vaid asesõnalise peasõnaga fraas võib olla kas nimisõnafraas (meie, XI klassi õpilased), omadussõnafraas (umbes selline) või hulgasõnafraas (mitu meest). Arvsõnadest käituvad põhiarvsõnad, nagu öeldud, hulgasõnadena, järgarvsõnad aga omadussõnadena (nt täpselt kümnes on seega omadussõnafraas).

Osalaused on lausekujulised moodustajad, nt Ma tean, et ta tuleb täna. Nad koosnevad nagu iseseisvad lausedki tüüpjuhul kahest moodustajast – VP-st, milles peasõnaks on finiitne verbivorm, meie näites tuleb täna, ja NP-st, meie näites ta. Nende kahe moodustaja vahel puudub selge põhja ja laiendi seos. Tegemist on pigem vastastikuse kui ühesuunalise alistusega. Verbist oleneb küll alusena toimiva NP olemasolu ja tähendus, kuid samas määrab aluse grammatiline vorm öeldisverbi grammatilise vormi.

Lauselühendid on verbifraasi ja osalause vahepealsed moodustajad. Neil on nagu fraasilgi peasõna, milleks on kogu moodustaja süntaktilist funktsiooni vormistav käändeline verbivorm, nt Lehte lugedes sai Juku teada, et maakera on ümmargune. Lauselühendis ei saa olla alust, kuid mitme süntaktilise omaduse poolest sarnaneb ta siiski lausega rohkem kui päris fraasiga (vt SÜ 134).